ALLERGILINE RINIIT

Allergiline riniit ehk rinosinusiit ehk maakeeli allergiline nohu on sageliesinev terviseprobleem. Tegemist on allergilise põletikuga ninas ja ninakõrvalkoobastes. Põletik ei teki mitte külmetusest ega bakteritest, vaid organismi ülitundlikkuse tõttu mingi aine (allergeeni) suhtes. Levinumaid allergeene on võimalik nahatestide või vereanalüüsidega kindlaks määrata ning neid käsitleme pikemalt allpool.

Allergilise nohu korral on põletikus nina ja ninakõrvalkoobaste limaskest, sageli kaasnevad ninalimaskesta polüübid ehk vohandid. Peamisteks haigusnähtudeks on:

· ninakinnisus

· lõhna- ja maitsetundlikkuse kadumine

· rohke vesine eritis ninast sõõrmete kaudu või selle vajumine tahapoole kurgu-neelu ossa

· surve- või valutunne näos

· sügelus, aevastamine, kipitustunne ninas

Samal ajal võib silmade poolt kaasneda

· pisarate vool

· silmade sügelus, punetus, turse

Allergilise nohu korral võib tekkida ka kurgu, suulae, keele ja kõrvade sügelust, tuima peavalu ning äkilisi valusööste ninakõrvalkoobaste piirkonnas (põskedes, laubal) eriti õhurõhu järsul muutumisel (lennukisõit).

Haigusnähtude raskusastme hindamiseks palutakse patsientidel näidata skaalal, millisesse skaala ossa nad enda haigusnähud paigutaksid. Tegemist on nn. visuaalse analoogskaalaga, mille pikkus on 10 cm.

   Ei ole probleeme ------------------------------------------- Raskeim nohu, mis üldse võimalik

Kergeks allergiliseks nohuks loetakse näitu 0 – 4 cm; mõõdukaks ja raskeks nohuks näitu 5 – 10 cm. Allergilist nohu loetakse ägedaks, kui ta on kuluga alla 12 nädala ning haigusnähud jõuavad selle aja jooksul täielikult kaduda; ning krooniliseks/püsivaks, kui see kestab üle 12 nädala ning haigusnähud ei kao täiesti. Ravi määramisel üldiselt usaldatakse ning võetakse arvesse patsiendi enda hinnangut.

Allergianähud võivad ilmneda või ägeneda ka mitmesuguste ärritajate toimel, isegi kui allergeeniga otsest kokkupuudet ei ole. Selliselt võib mõjuda näiteks tubakasuits ja teravad lõhnad, parfüümid, lilled, pesupulber või värske ajalehe trükivärvi lõhn. Allergianähud võivad süveneda või tekkida ka tavalise viirusinfektsiooni põdemise ajal.

Allergiline nohu võib olla hooajaline (sesoonne; näiteks kevadine) või kesta aastaringselt (perenniaalne). Hooajaliselt esinev nohu (pollinoos) ja nina või silmade ärritusnähud on enamasti põhjustatud puude ja taimede õietolmudest. Seetõttu nimetatakse allergilist riniiti sageli ka heinapalavikuks. Kevadel on sagedasemaks allergia põhjustajaks puude õietolm (lepp, sarapuu, kask, haab), suvel kõrreliste heintaimede õietolm ning hilissuvel umbrohtude õietolm (malts, puju, koirohi, timut).

Sagedasemad haigusnähud vastava taime õitsemise perioodil on aevastamine, vesine nohu ja silmade sügelemine ning punetus. Võib tekkida ka kihelev sügelustunne kurgus, köha, hingamisraskus ja kõrvade sügelus.

Erinevate taimede õietolm saavutab oma maksimumi õhus erinevatel aastaaegadel.

→ Ole kursis õietolmu sisaldusega õhus (vt.
www.allergialiit.ee)
→ Väldi looduses käimist sinu jaoks allergiliste taimede tolmlemise ajal.
→ Ära too urbadega oksi tuppa vaasi.
→ Ära hoia toas kõrrelistega kuivkompositsioone.
→ Väldi heinatöid kõrreliste õitsemise ajal. Ära maga heintel.
→ Õhuta tube varahommikul kui õietolmu on õhus vähe.
→ Ära suitseta ja väldi viibimist suitsuses ruumis. Tubakasuits süvendab allergianähte.
→ Väldi tolmust õhku, teravaid lõhnu ja kemikaale.
→ Hoia allergiaravim käepärast!

Aastaringse allergilise nohu korral esineb tavaliselt nina kinnisust ja tihket eritist ninast. Harvem, kui inimene aevastab või tunneb ninasügelemist ja silmade ärritusnähte. Eriti tugev on ninakinnisus hommikul ärgates.

Sagedasemateks allergeenideks on:

  • kodutolmulestad – mikroskoopilised ämblikulaadsed organismid, kes elavad madratsites, vaipades, voodipesus, patjades ja pehmes mööblis. Eelistavad sooja ja niisket elukeskkonda.
  • linnud ja karvkattega loomad kodudes – allergiat põhjustavad eelkõige nende naha osakesed (kõõm), suled, karvad. Loomaomanikud kannavad neid osakesi riietega kodust välja ja nii võib vastav allergia kujuneda ka inimestel, kellel endal kodus loomi-linde ei ole.
  • hallitusseente eosed, mida leidub palju niisketes, halva ventilatsiooniga ruumides, keldrites ja kasvuhoonetes. Välisõhus suureneb eoste hulk niiskete ilmadega hilissuvel ja sügisel.

→ Ära luba lemmikloomi oma eluruumidesse, eriti magamistuppa. Rasketel juhtudel tuleb lemmikloomast loobuda.
→ Tuuluta ruume võimalikult sageli. Väldi kõrget õhuniiskust. Suhteline õhuniiskus peab olema alla 60 protsendi ning magamistoa temperatuur mitte üle 20 kraadi.
→ Klopi sageli voodiriideid. Kuna kodutolmulest ei talu külma, tuuluta voodipesu õues, eriti talveperioodidel.
→ Korista niiske lapiga. Väldi lendleva tolmu teket toas.
→ Ära paiguta magamistuppa vaipu ja liigselt pehmet mööblit.
→ Kata voodimadrats, tekk ning padjad lesti mitteläbilaskva kattega. Kasuta sulepadja asemel kunstkiuga täidetud patja.
→ Voodipesu ning patju/tekke tuleb regulaarselt pesta vähemalt 60 kraadi kuuma veega. Selle temperatuuri juures kodutolmulestad hävivad.
→ Lihtne ja efektiivne on kodutolmulestade hävitamiseks kasutada spetsiaalset inimesele ohutut tõrjevahendit Milbiol®
→ Ära suitseta! Tubakasuits ärritab limaskesti ja tugevdab allergianähte.
→ Väldi tolmust õhku, tugevaid lõhnu ja kemikaale, mis võivad limaskesti ärritada.

Allergilise nohu diagnoosimist abistavad inimese teadmised selles osas, kas tal on kaasuvaid või varem esinenud allergiahaigusi, kas tema vanematel või õdedel/vendadel on allergiat, ning tähelepanekud, kus ja millal, millega kokkupuutel ja mis aastaajal haigusnähud tekivad. Allergiline nohu kaasneb sageli astmale, pole harvad ka juhud, kus inimene haigestub kõigepealt heinapalavikku ja mitmed aastad hiljem astmasse.

Kuigi sageli arvatakse, et allergiline riniit ei ole raske haigus, võivad sümptomid olla väga kurnavad ning avaldada olulist mõju haige elukvaliteedile, töövõimele, laste arengule ja õppeedukusele. Lastel võib allergiline riniit pidurdada kõne arengut. Seega tuleks allergilise riniidi ravimisse suhtuda tõsiselt, et vähendada raskemate tüsistuste kujunemist ja saavutada parem elukvaliteet.

Allergilise riniidi patsientidel on 3 korda suurem risk astma tekkeks. Allergilise riniidi varajane ravi võib ära hoida astmasümptomite tekke või kergendada haiguse kulgu (sümptomite raskust). 75-80% allergilist ja mitteallergilist astmat põdevatel patsientidel esineb riniit, mis muudab astma kulu raskemaks.

Vaevuste leevendamiseks on oluline välja selgitada ained, mis konkreetsele inimesele mõjuvad allergeenidena. Allergeenide vältimine on allergilise riniidi ravi kõige olulisemaks osaks. Alati pole see täielikult võimalik või pole põhjuslik allergeen uuringute käigus selgunud ning sel juhul tuleb kasutada medikamentoosset ravi. Tänapäeval kasutatakse allergilise riniidi ravis mitmeid efektiivseid ravimeid. Sõltuvalt sümptomite esinemise sagedusest ning raskusest määrab allergoloog või perearst igale haigele sobiva ravimi, vajadusel kombineeritakse erinevaid ravimeid.

Enim kasutatavad ravimid on suukaudsed allergiareaktsioone vähendavad ravimid:  antihistamiinikumid ja leukotrieeni retseptori antagonistid e antileukotrieenid (eelistatud kaasuva astmaga patsientidel) ning lokaalselt kasutatavad nina ja/või silma manustatavad antiallergilised ravimid (ninasteroidid, lokaalsed antihistamiinsed preparaadid, kromoglükaadid). Sageli kasutatakse allergilise riniidi raviks ka nohuravimeid, mida saab ilma retseptita, nt nina turset alandavaid ravimeid. Nende “nina lahti” tegevate ravimite kasutamisel võib kiiresti tekkida tagasilöögiefekt, mistõttu neid ei soovitata kasutada üle 7 päeva. Paljudel käsimüügi ravimitel võivad esineda kõrvaltoimed nt uimasus, mille tõttu on mõningate antihistamiinikumide pikajaline kasutamine raskendatud. Allergilise riniidi ravi peab olema regulaarne ning kestma ka pärast riniidi taandumist. Püsiravi on vajalik sümptomite taastekke vältimiseks.

Kui esineb ülitundlikkust teatud üksikute allergeenide suhtes, on allergilise riniidi puhul häid tulemusi andnud ka spetsiifiline immuunravi, mis seisneb allergeeni väga väikeste hulkade korduvas manustamises, st organismi “harjutatakse” allergeeni taluma. Spetsiifiline immuunravi kestab keskmiselt kolm aastat.

Allergilise riniidi ravi kirjeldamises on allikana kasutatud Rahvusvaheliste Ravimtootjate Liidu eriväljaannet Hoia oma tervist! november 2005.

Olulised teated

Uue hooaja esimene võimlemine toimub 19. septembril kell 15.00 RAAVISES *******************************************************

Uudised / üritused


    Avaleht         Organisatsioonist         Haigused         Ravi         Suitsetad?         Kasulik         Kontakt    
© 2017 Eesti Kopsuliit. Kõik õigused kaitstud.