KOK

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on krooniline süvenev haigusseisund, mis avaldub hingamisraskustena, hilisemas faasis ka südamepuudulikkusena.

KOK avaldub tavaliselt keskeas, vaid harva enne 40. eluaastat. KOK on enamlevinud meeste ja linnaelanike seas. Levimus suureneb koos eaga, esinedes 40–50 aastastel 2–3% ning üle 70 aastastel rohkem kui 1/5 rahvastikust.

Esmased haigustunnused on hingeldus füüsilisel koormusel ja köha.

Tavaliselt seostab inimene neid vananemisega, suitsetamisega.

Peamine KOK-i riskifaktor on suitsetamine. Enamik haigeid on olnud kirglikud suitsetajad (üle 20 sigareti päevas) rohkem kui 20 aastat.

KOK-i puhul esinevad muutused (bronhide seina põletik, limanäärmete suurenemine, väikeste bronhide topistumine limakorkidega või nende valendiku kitsenemine) nii väikestes õhuteedes kui ka suurtes bronhides, avaldudes siiski rohkem väikestes bronhides ja kopsukoes.

Kopsukoes kujuneb emfüseem — see on kopsusompude püsiv laienemine koos neid eraldavate vaheseinte hävimisega. Põletike puhul suureneb kopsusompude vaheseinu hävitavate ainete hulk kopsus. Suitsetamine vähendab hävitamist takistavate ühendite hulka.

Tekib hingamisteede ahenemine, mis on pöördumatu.

Õhu liikumine hingamisteedes takistub ning see on tingitud bronhide valendiku topistumisest sitke limaga. Hingamisteede ahenedes muutub ka väljahingamine järjest raskemaks ja kopsud tühjenevad õhust järjest aeglasemalt.

Õhu kuhjumisest kopsu tekib parema südamepoole ülemäärane suurenemine ja laienemine, ilmneb hingamislihaste liigne suurenemine ning vahelihase ehk diafragma kõhetumine.

Haiguse süvenedes võib kujuneda südamepuudulikkus.

Sümptomid ehk avaldumine:

Esineda võivad:

- köha ja hingeldus,

- rögaeritus,

- hommikused peavalud, päevane unisus,

- kehakaalu langus ja isutus,

- harva ka valu rindkeres ja veriköha.

KOK võib jagada 2 tüübiks, vastavalt sellele, kas domineerivad emfüseemist või kroonilisest bronhiidist põhjustatud vaevused:

Emfüseemi tüüp ehk «roosa hingeldaja» — pikka aega kestnud hingeldus, vähese köha ja limase röga eritusega. Diagnoositakse tavaliselt 60–65 eluaastal.

Lihased võivad olla kõhetunud, tööle on rakendatud hingamise abilihased (sissehingamise abilihastena toimivad kõik lihased, mis kinnituvad õlavöötmele, koljule või selgroole ja on võimelised roideid tõstma; väljahingamise abilihasteks on peamiselt kõhulihased). Naha sinakat värvust ei esine. Istudes on kergem hingata ettepoole nõjatudes. Koormustaluvus on väike.

Kroonilise bronhiidi tüüp ehk «sinine hingeldaja» — tavaliselt noorem kui roosa hingeldaja, diagnoositakse 50–55 eluaastal. Põhilised on bronhiidile iseloomulikud vaevused (köha, rögaeritus). Haiguse alguses ägenemised peamiselt talvel, haiguse hilisstaadiumis pidev mädase röga eritus. Naha sinakas värvus märgatav.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks:

Spirograafia on uuring, mille käigus hinnatakse väljahingatava õhu koguseid ja väljahingamise kiirust

Füüsilise koormuse test tehakse vaid juhul, kui kaebused ei ole vastavuses spirograafia tulemustega.

Hingamispuudulikkuse raskusastet võimaldavad selgitada hapniku ja süsihappegaasi osarõhkude määramine vereanalüüsist, kus võib esineda ka puna- ja valgevereliblede hulga suurenemine.

Röga uurimine bakterite suhtes aitab kroonilise bronhiidi ägenemisel antud tekitajale mõjuvat antibiootikumi leida.

Rindkere röntgenogramm: näha võivad olla kaugelearenenud kopsuemfüseemile iseloomulikud muutused

Kompuutertomograafiline uuring on diagnostikaks näidustatud vaid bronhide laienemise ja emfüseemi tüübi kindlaksmääramiseks.

Elektrokardiograafia ehk südamefilm: südame parema poole ülekoormuse tunnused.

Olulised teated

Uue hooaja esimene võimlemine toimub 19. septembril kell 15.00 RAAVISES *******************************************************

Uudised / üritused


    Avaleht         Organisatsioonist         Haigused         Ravi         Suitsetad?         Kasulik         Kontakt    
© 2017 Eesti Kopsuliit. Kõik õigused kaitstud.