Aspiriinastma

Osal haigetel võib potentsiaalselt eluohtlikku astmahoogu vallandavaks teguriks olla aspiriin ja teised valuvaigistid. Seetõttu nimetatakse sellist astmat vahel ka aspiriinist indutseeritud ehk aspiriinastmaks, kuigi samad haiged võivad reageerida ka teistele astmat esile kutsuvatele teguritele. Aspiriini talumatuse korral esinevad sageli ka krooniline allergiline nohu ja ninalimaskesta polüübid. Aspiriinastma korral võivad hoogusid esile kutsuda lisaks tavapärastele teguritele aspiriin ja teised sellesarnased ravimid, nagu ibuprofeen, ketoprofeen, naprokseen, indometatsiin, diklofenak ja aminopüriin, aga ka toitudes kasutatavad säilitus- ja värvained (nt. tartrasiin – kasutatakse andmaks toidule kollast värvi). Osa patsiente, kes ei talu aspiriini, võivad olla ülitundlikud ka paratsetamooli suhtes. Uuemaid valuvaigisteid, mis on selektiivsemad ja põhjustavad vähem seedetraktipoolseid kõrvaltoimeid, peetakse ohutumaks ka aspiriinastmaga patsientidele.


Aspiriinastmat põeb 4-10%, erinevatel andmetel kuni 20% täiskasvanud astmaatikutest. Tavaliselt kaasneb see raskele, ravile halvasti alluvale astmale. Kui varem peeti seda haiguseks, mis algab pärast 30-ndat eluaastat, on nüüdseks leitud, et seda leidub ka kuni 2%-l astmahaigetest lastest. Raske astma ja allergilise nohuga teismeliste ja noorte täiskasvanute seas on aspiriinastma peaaegu sama levinud kui üle 30-aastaste seas.


Aspiriinist põhjustatud bronhospasm ehk kopsutorude kokkutõmbumine on tingitud selliste ainete nagu leukotrieenide suurenenud vabanemisest põletikurakkudest ja kudede suurenenud tundlikkusest leukotrieenide suhtes.


Aspiriinastma korral tekkiva reaktsiooni raskus sõltub ravimi annusest. Reaktsioon tekib ka tavapärasest väiksema ehk nn. subterapeutilise annuse korral. Haigusnähud varieeruvad tugevast ninakinnisusest, nahakupladest, silmade ärritusest eluohtliku kõriturse ja hingamispuudulikkuseni.


Enese aspiriinastmast saavad astmaga inimesed pahatihti teada katse-eksitusmeetodi abil. Kui pärast aspiriini või mõne teise põletikuvastase ravimi kasutamist enesetunne halveneb ning vaja kasutada astma esmaabiravimeid, on selge, millega tegemist. Olemas on spetsiaalsed oraalse (suu kaudu) ja nasaalsed (nina kaudu tehtavad) provokatsioonitestid aspiriiniga, mille kasutamisel diagnoos selgub.


Aspiriini taluvust saab tõsta aspiriini desensibiliseeriva ravi abil, kus aspiriini manustatakse alguses väikestes annuses ja aegamööda annuseid suurendatakse. Kui patsient talub juba 650 mg aspiriini annust, võib ravi lugeda edukaks. Meie andmetel aga sellist ravi hetkel Eestis läbi ei viida.
On tehtud erinevaid uuringuid, kus on uuritud erinevate ravimite toimet aspiriinastma korral ning on leitud, et kui astma raviskeemi on lisatud astma ravis kasutatav montelukast, ei teki aspiriini kasutamisel nii tugevaid aspiriinastma nähte. Kaitse ei ole siiski täielik ja ravivaste osas on individuaalseid erinevusi. Aspiriinist tingitud reaktsioone vähendavad ka mõned teised astma ravimid, nt. salmeterool. Teofülliin võib neid aga hoopis süvendada.


Enamusel patsientidest, kellel on aspiriinastma arenenud, jääb see püsima terve elu vältel. Haruldased, kuid mitte välistatud ei ole juhtumid, kus aspiriinastma kaob üldise tervise paranedes.

 «— Tagasi    Edasi —»                           «—Astma algusesse—»

Olulised teated

Reedel, 5. jaanuaril 2018 kell 11 toimub Eesti Kopsuliidu liikmete ühine ekskursioon Tervishoiumuuseumisse Tallinnas. Registreerumine Maie Vassari juures (telefon 5837 6864 või e-mail maievassar001@hot.ee) NB! Kohtade arv on piiratud! *******************************************************

Uudised / üritused


    Avaleht         Organisatsioonist         Haigused         Ravi         Suitsetad?         Kasulik         Kontakt    
© 2018 Eesti Kopsuliit. Kõik õigused kaitstud.