Astma ravi

Kaasaegne astma ravi võimaldab patsiendil vältida astmahooge, vältida nii päevaseid kui öiseid sümptome ja olla füüsiliselt aktiivne. Selle tagab

  • õige ravimite valik
  • astmahooge vallandavate tegurite väljaselgitamine ja vältimine
  • haigete koolitus
  • haigete regulaarne (enese)jälgimine ja pikaajaline ravi.

Harvad erandid välja arvatud, süvendab nii aktiivne kui passiivne suitsetamine astmat, astmahood tekivad sagedamini ning astmahaigel on raskem võidelda püsivate haigusnähtudega. Astma, mis tekib täiskasvanul, kellel ei ole varasemat allergiat, on väga sageli seotud suitsetamisega. Passiivne suitsetamine puudutab eriti lapsi, kuna harilikult puudub neil võimalus muuta olukorda, kui täiskasvanu suitsetab nende lähikonnas. Vanemate suitsetamist peetakse iga neljanda astmahoo põhjustajaks lastel. Muide, mõnedes USA osariikides on vanemate suitsetamine oluline negatiivne tegur, mis mõjutab abielulahutuse korral laste hooldusõiguse andmist emmale-kummale osapoolele.

Mis puutub medikamentoossesse ravisse, siis kaasaegses astma ravis eelistatakse inhaleeritavaid ehk hingamisteede kaudu sissehingatavaid ravimeid, mis on saadaval aerosoolidena või pulbrilises ravimvormis. Astmapreparaadid jagunevad laias laastus kaheks: esiteks preventiivsed ravimid pikaajaliseks manustamiseks, mida kasutatakse hingamisteede limaskesta põletiku raviks. Nendest on tuntumad hormoonravimid ja antileukotrieenid. Teiseks: bronhilõõgastid, millest mõnesid kasutatakse kopsutorude kiireks avamiseks (toime ilmneb juba esimese 5 minuti jooksul) ning teised aitavad kopsutorusid kauem avatuna hoida (manustatakse üks-kaks korda ööpäevas). Lisaks on küllalt levinud põletikuvastaste preparaatide ja bronhilõõgastite kombinatsioonid, mille eeliseks on mugavus kasutamisel. Tuleb veelkord toonitada, et astmaravi on tõhus regulaarsel pikaajalisel kasutamisel. Ka teiste haiguste, näiteks bronhiidi, tekkimisel tuleb jätkata kombineeritud ravi, seda ka juhul, kui arst määrab lisaks näiteks antibakteriaalset ravi. Erinevate haiguste lisandumisel kontrollib arst ka astma seisundit ning reguleerib vajadusel raviannuseid.

Astmat püütakse leevendada nii jooga, akupunktuuri, massaaži kui hüpnoosiga. Enne alternatiivterapeudi poole pöördumist on alati soovitav konsulteerida oma arstiga ning vaagida võimalikku tulu ning riske, mis lisaraviga kaasnevad. Kuna alternatiivravi on meditsiiniline ravi, millel ei ole ammendavat teaduspõhist alust, olge ettevaatlik sellise teraapia valikus ning sellega, kuidas te seda kasutate.

Astma pikk, tavaliselt eluaegne kulg tuleneb haiguse eripärast. Nimelt võib hoogusid vallandavate tegurite hoolika vältimise ning eduka üldtervise eest hoolitsemisega aastaid elada, ilma et astma end meelde tuletaks. Haigust tekitavad mehhanismid, nagu pärilik eelsoodumus ja ülitundlik immuunsüsteem, aga säilivad hoolimata haigusnähtude vastu suunatud ravist. Kuidas neid olulisi tegureid mõjutada, ei ole tänapäevane meditsiiniteadus veel avastanud. Seniks tuleb aktsepteerida tõsiasja, et astmast täielikult vabanemine on siiski haruharv nähtus.

«— Tagasi                          «—Astma algusesse—»

Olulised teated

Reedel, 5. jaanuaril 2018 kell 11 toimub Eesti Kopsuliidu liikmete ühine ekskursioon Tervishoiumuuseumisse Tallinnas. Registreerumine Maie Vassari juures (telefon 5837 6864 või e-mail maievassar001@hot.ee) NB! Kohtade arv on piiratud! *******************************************************

Uudised / üritused


    Avaleht         Organisatsioonist         Haigused         Ravi         Suitsetad?         Kasulik         Kontakt    
© 2018 Eesti Kopsuliit. Kõik õigused kaitstud.