Külmaravi

Tablettide söömise asemel kambrikesse
Kristel Kirss, SL Õhtuleht

Mitme tervisehäda korral võivad tabletiravi asendada või seda tõhustada käigud eri kambrikestesse. Külmaravi võtab valu ning suurendab töövõimet.

Patsiendid on külmakambrisse sisenedes riides, nagu läheks nad pigem ühissauna -naistel on seljas ujumistrikood, meestel on jalas ujumispüksid. Kuid saunast on asi kaugel, sest inimestel on peas paksud talvemütsid, käes soojad kindad ja jalas villased sokid. Enam kui saja kraadi külmaga kambris veedavad patsiendid 2–5 minutit. Luuda just ukse taha ei panda — kelle nahk sellist pakast välja ei kannata, saab ka varem välja. Kambrist väljudes on kõigil ninad punased nagu jõuluvanal.

«Külm toimib põhiliselt nahale, sügavamat organismi jahtumist ei toimu. Saunaga ei saa külmakambrit võrrelda, tegemist on lausa vastupidise toimega. Saun väsitab, kuigi sel on samuti stressi vähendav mõju, külmaravi suurendab jõuvarusid,» kinnitab taastusarst Tõnis Päi. Tema sõnul on Poolas külmaravi tehtud mitmele tippsportlasele, kelle jõuvarud suurenesid külma mõjul 10%, samuti paranes sportlaste sprindikiirus.

Enamik patsiente otsib külmaravist leevendust siiski valule ja põletikele. «Ülitugeval, kuid lühiaegsel madalal temperatuuril on põletikuvastane toime, mis püsib kaua. Erinevatel juhtudel poolest kuni poolteise aastani,» lubab Päi.

Teoreetiliselt saab külmaravi mõju võrrelda sportlase treeningutega, mille käigus organism häälestab end ümber. Häälestuseks kulub 10–20 päeva, kuigi ravi kestus — sõltuvalt haigusest — võib olla ka pikem. «Paranemise märgid võivad avalduda juba pärast neljandat või kümnendat korda, kuid pärast pikemat ravikuuri kestab ka ravi mõju kauem,» lubab Päi. «10–20päevase ravikuuri järel tõenäoliselt põletikud vaibuvad. Inimene saab lahti hommikusest liigeste jäikusest ning võib rahulikult oma päevaseid toimetusi teha.»

Külmaravil on täheldatud valuvastast toimet. «Miks kamber valu vaigistab, täpselt ei teatagi, hüpoteese on mitu. Kuigi seda on uuritud, pole täpset põhjust keegi kinnitanud,» märgib Päi. Külm, mida kambris kasutatakse, pole pärispakasega adekvaatne. Nii ei tõsta kambrikülm vererõhku, ei muuda südametegevust ega hingamist, isegi mitte astmahaigetel. Päi avastas uuringutega, et külmaraviga saab vähendada ka mürgise hapniku kahjustusi organismis. «Hapnik on põletav aine, lõhub raku membraane. Mürgise hapniku tagajärg on veresoonte lupjumine, sellest omakorda südame- ja ajurabandused,» teab Päi.

Pärast raviseanssi lähevad kõik patsiendid spordisaali, et liigestele veidi koormust anda. Päi sõnul paraneb vanematel inimestel enesetunne pärast külma käes olemist märkimisväärselt ning nende liigutuste ulatus suureneb.

Sada või enam pakasepügalat ei sobi neile, keda on lähiminevikus tabanud aju- või südamerabandus. Kümnest patsiendist ühel ei pruugi külmaravi mingit ravitulemust anda.

Külmaravi sai alguse 1980. aastatel Jaapanis, Eestisse jõudis see 1988. aastal. Soomlaste esimene külmaravikabinet avati alles üle-eelmisel aastal.

* Külmaravi aitab liigeste reumaatiliste haiguste ning traumade, liigese- ja närvipõletike, seljavalu ja astma korral; suurendab organismi töövõimet.

* Külmakambri temperatuur on -100 kuni -120 kraadi.

* Ravikuur kestab 10–20 päeva, seanss 2–5 minutit.

* Pere- või eriarsti saatekirjaga patsientide eest tasub Haigekassa, ilma saatekirjata maksab protseduur 73 krooni.

Külmaravi tehakse AS Ida-Tallinna Keskhaigla taastus-hooldusravikliiniku Järve raviüksuses (endine Järve haigla) ja Pärnu Taastusravikeskuses Estonia.

Kristel Kirss, SL Õhtuleht

Olulised teated

Uue hooaja esimene võimlemine toimub 19. septembril kell 15.00 RAAVISES *******************************************************

Uudised / üritused


    Avaleht         Organisatsioonist         Haigused         Ravi         Suitsetad?         Kasulik         Kontakt    
© 2017 Eesti Kopsuliit. Kõik õigused kaitstud.