ASTMA

 

ASTMA

 

Astma on hüperreaktiivsusega kulgev krooniline hingamisteede põletikuline haigus, mille korral:

  • esinevad alumiste hingamisteede ahenemise sümptomitega episoodid, 
  • hingamisteede ahenemine on raviga või iseeneslikult kas osaliselt või täielikult taaspöörduv. (1)

 

Mis toimub astma korral hingamisteedes?

Tavapärasel sissehingamisel liigub õhk läbi hingetoru ja kopsutorude (bronhide) kopsudesse. Bronhid lõppevad kopsude õhukotikestega (alveoolid), kus toimub hapniku ja süsihappegaasi vahetus. Kui normaalselt on hingamisteed hingamisel lahti ning õhk liigub hingamisteedes takistusteta, siis astma korral on hingamisteed põletikulised, ärritunud ja ahenenud ning õhu liikumine hingamisteedes on takistatud. (2)

Seda põhjustab astmaatiline põletik, mis tekitab hingamisteede limaskestade turset ja limaerituse suurenemist. (2)

 

Limaskesta põletik ja sellest tulenev bronhide ahenemine on kaitsereaktsioon erinevate väliste ärrituste vastu. Hingamisteede ahenemise võivad esile kutsuda näiteks ärritavad lõhnad, külm ilm, tugev stress ja kokkupuude loomade või õietolmuga. (1)

 

Miks tekib astma?

Eestis põeb astmat ligi 5–8% täiskasvanutest ehk 70 000–112 000 inimest (2).

Täiskasvanute haigestumist astmasse võivad soodustada nii geneetilised kui ka keskkonna riskitegurid. Täiskasvanueas tekkinud astmat esineb sagedamini naistel. 

Geneetiline eelsoodumus astmasse haigestumiseks on suurem neil, kelle lähisugulastel on esinenud astmat, allergilist riniiti või atoopilist dermatiiti. Varases lapseeas põetud hingamisteede infektsioonid võivad hilisemas eas soodustada haigestumist. Astmasse haigestumist soodustab ka kokkupuude keskkonna allergeenidega ning kodumajapidamises ja töökohas kasutatavate kemikaalidega, samuti suitsetamine ja ülekaal. (1)

 

Astma sümptomid

Astma peamised sümptomid on: (2)

• Hingeldus 

• Õhupuudus (võib vallanduda ka öösel) 

• Vilisev hingamine ja kiuned, eriti sügaval väljahingamisel 

• Köhahood, mis esinevad enam öösiti ja/või varahommikul 

• Pinge või raskustunne rindkeres 

 

Astma sümptomid võivad väljenduda kergemalt või raskemalt ning kesta mõnest tunnist kuni mitme päevani, kui sümptome ei ravita või astma on diagnoosimata. (2)

 

Astmahooks nimetatakse seisundit, kus astma sümptomid − hingamisraskused, vilistav hingamine, köha, õhupuudus ja raskustunne rinnus − ägenevad kiiresti. Astmahoo tekkepõhjuseid võib olla mitu: liigne füüsiline pingutus, erinevad keskkonnategurid, stress või kokkupuude allergeenidega. (2)

 

Astma diagnoos

Astma diagnoosimisel on väga oluline põhjalik anamnees: astmale iseloomulikeks sümptomiteks on kiuned ja vilinad rinnus, eriti sügaval väljahingamisel; episoodiliselt esinev hingamisraskus (hingeldus), õhupuudus ja raskustunne rindkeres ning hootine köha, mida esineb enam öösiti ja/või varahommikuti. (1)

 

Kui anamneesi alusel jääb astma kahtlus püsima, on vaja määrata täpsustavad uuringud. Valikuuringuks on spiromeetria ehk kopsufunktsiooni uuring. (1) 

Spiromeetria on hingamisteede uuring, mille käigus hinnatakse sisse- ja väljahingatava õhu mahtu ja kiirust ning kopsuteede läbitavust. (2)

 

Kõige sagedamini mõõdetakse: (2)

1. Õhu hulka, mida suudate pärast maksimaalset sissehingamist tugevalt ühe sekundi jooksul välja hingata. Seda nimetatakse forsseeritud ekspiratoorne sekundimaht (FEV1). Kui hingamisteed on terved, suudab inimene ühe sekundi jooksul välja hingata enamiku kopsudes olevast õhust. 

 

2. Suurimat õhu hulka, mida suudate pärast maksimaalset sissehingamist tugevalt välja hingata. Seda nimetatakse forsseeritud vitaalkapatsiteet (FVC). 

 

Hingamisteede obstruktsiooni tunnuseks on normist oluliselt madalam FEV1 ja FVC suhe (FEV1/FCV) (1). 

Madalad väärtused näitavad, et hingamisteed on ahenenud ja see on tüüpiline astma tunnus. Tavaliselt korratakse sel juhul spiromeetriat pärast hingamisteid lõõgastava ravimi manustamist. Astma diagnoosi kinnitab see, kui pärast ravimi võtmist teostatud spiromeetrias suureneb maksimaalselt väljahingatava õhu hulk. (2)

 

Kui spiromeetriline uuring ei anna tulemust, mis oleks astma diagnoosi aluseks, kuid teil on päeval või öösel muu teadaoleva põhjuseta astmale iseloomulikud sümptomid, siis võib arst määrata prooviravi inhaleeritava glükokortikosteroidiga. (1, 2)

Arst hindab prooviravi efekti nelja nädala möödudes: astmale viitavaks tunnuseks on FEV1 suurenemine vähemalt 200 ml võrra või oluline kliiniliste sümptomite paranemine. (1)

 

Kui spiromeetrilist uuringut ei ole võimalik teostada, siis võidakse erandjuhul kasutada astma diagnoosimiseks PEF-meetriat (ingl peak expiratory flow) ehk väljahingatava õhu tippvoolu mõõtmist ning seda koos prooviraviga. Selle käigus tehakse PEF-meetriga kolm järjestikust mõõtmist, millest võetakse arvesse kõige kõrgem väärtus.

 

Astma diagnoosimiseks ei ole kopsude röntgenuuring vajalik, kuid seda võidakse teostada alternatiivsete diagnooside väljalülitamiseks. Astma diagnoosimiseks ei ole kõigil patsientidel vaja allergeene määrata. (1)

Astma ravi

 

Enamikul haigetel võimalik raviga saavutada astma üle täielik kontroll ning säilitada elukvaliteet ja töövõime (2).

 

Astma ravimiseks on erinevaid võimalusi. Oluline on teada, et ei ole olemas ühte parimat ravi, mis sobiks kõigile. Iga inimese haiguse kulg on erinev ning selleks, et ravi oleks mõjus, põhineb astma ravi personaalsetel vajadustel. Ravi eesmärk on saavutada ja säilitada hea kontroll astma üle või parandada astmat põdeva inimese elukvaliteeti. Seda soovitakse saavutada ravimi/ravimite väikseima annuse ja vähimate kõrvaltoimetega. (2)

 

Farmakoloogiline ravi (2)

Astma farmakoloogilise ravi eesmärk pole mitte ainult sümptomite leevendamine, vaid astma üle hea kontrolli saavutamine võimalikult väheste ravi kõrvaltoimete hinnaga. 

Astma ravi jaguneb püsiraviks, mida kasutatakse regulaarselt astma kontrolli all hoidmiseks ning hooraviks, mida kasutatakse astmahoo kiireks leevendamiseks vastavalt vajadusele. 

 

Püsiraviks kasutatakse inhaleeritavaid ehk sissehingatavaid ravimeid, mille eesmärk on nii sümptomite leevendamine kui ka astma ägenemise ennetamine ning kopsufunktsiooni säilitamine. Tavaliselt alustatakse ravi sissehingatava glükokortikosteroidiga ehk hormoonraviga. Neil on põletikuvastane toime, nad vähendavad alumiste hingamisteede seintes turset ja ärritust, leevendades seeläbi hingamisraskust.

 

Püsiravis kasutatakse astmelist lähenemist: alustatakse võimalikult madala astme (üldjuhul esimese astme) ravimi annustega. Kui madalama astme püsiraviga ei õnnestu astma üle head kontrolli saavutada, kirjutab arst välja järgmise astme püsiravi annused. 

Kui astma on olnud vähemalt kolm kuud kontrolli all, võib arst muuta ravimi annust madalamale astmele. 

Kui ühe ravimiga ei saavutata astma üle kontrolli, siis võib arst soovitada lisaks teist ravimit. Tavaliselt on selleks inhaleeritav pikatoimeline β2-agonist. Võib kasutada kahte erinevat inhalaatorit, kuid mugavam on, kui kaks ravimit on kombineeritult ühes inhalaatoris koos.

 

Pikatoimeline β2-agonist ehk bronhilõõgasti aitab avada hingamisteed, muutes hingamise kergemaks. Bronhilõõgastid aitavad ära hoida hingelduse ja viliseva hingamise teket. Need ravimid ei aita astma ägenemise puhul. 

 

Kui püsiravil ei ole ühe kuu jooksul olnud olulist toimet, hindab arst kõigepealt teie inhalatsioonitehnikat ning raviplaanist ja soovitatud elustiilist kinni pidamist. Vajadusel muudetakse raviskeemi – näiteks ravimi annuseid, ravimeid või nende võtmise sagedust. Kui hea kontroll astma üle on püsinud vähemalt kolm kuud, võib arst soovitada püsiravi vähendamist. Kui aga kahe ravimi kombinatsiooniga suuremates annustes ei õnnestu astma üle kontrolli saada, võib vajalik olla kopsuarsti konsultatsioon. 

 

Hooravi bronhilõõgastitega aitab tõhusalt leevendada astma juba tekkinud sümptomeid, kuid astma ägenemisi hooravi abil ennetada ei saa. Lühitoimelised β2-agonistid, mida nimetatakse ka kiiretoimelisteks bronhilõõgastiteks, aitavad leevendada astma sümptomeid. Nad lõõgastavad lihaseid hingamisteede seintes, aitavad avada hingamisteid ning muudavad sellega hingamise kergemaks. Nende toime on lühiajaline ja sümptomite ägenemise puhul võib olla vaja seda ravimit korduvalt kasutada. 

Tavapäraselt kasutatakse lühitoimelist β2-agonisti hooraviks siis, kui patsiendile on määratud ka püsiravi, see tähendab, et pidevat püsiravi inhaleeritava ravimiga ei tohi lõpetada. 

 

Vahelduva astma korral määrab arst hooraviks inhaleeritava glükokortikosteroidi ja formoterooli kombinatsiooni. 

 

Astma farmakoloogilise ravi korral on väga oluline ravimite inhalatsioonitehnika, mida õpetab teile arst või õde. Samuti on oluline sobiv inhalatsioonivahend. Inhalaatoreid on mitut tüüpi, seepärast on eriti oluline ravimi esmakordsel saamisel või selle teise vastu vahetamisel ära õppida uus tehnika. Parim õppimisviis on ravimi kasutamise füüsiline läbiproovimine, näiteks pereõe vastuvõtul. (2)

 

Mittefarmakoloogiline ravi (2)

Astma ravimisel on lisaks ravimite võtmisele oluline ka elustiil. Hoiduda tuleks peamistest hingamisteede ärritajatest (tubakasuitsust) ning teadaolevatest allergeenidest. (2)

Soovitav on ka sobiv füüsiline koormus, sest regulaarne kehaline treening parandab hapnikutarbimise võimet, võib parandada elukvaliteeti ja kontrolli astma üle. (2)

Astma diagnoosiga täiskasvanute vaktsineerimine gripi vastu ei ole vastunäidustatud (1).

 

Elu astmaga

 

Astma on hästi kontrollitud, kui: (1)

1. päevasel ajal sümptomeid ei esine või need esinevad lühiajaliselt kuni kahel päeval nädalas; 

2. öisel ajal sümptomeid ei esine või need esinevad kuni kahel korral kuus; 

3. kehalises tegevuses ei esine astmast tingitud piiranguid; 

4. patsient ei vaja hooravi (kiiretoimelist bronhilõõgastit) või ei kasuta seda üle kahe korra nädalas; 

5. kopsufunktsiooni näitajad (FEV1 või PEF) jäävad normi piiridesse (≥ 80% patsiendi viimase 5 aasta parimast tulemusest); 

6. astma raskekujulisi ägenemisi ei esine või neid esineb mitte üle ühe korra aastas. 

 

Astma raskekujulise ägenemisega on tegemist, kui: (1)

1. patsient vajab astma tõttu suukaudset glükokortikosteroidravi; 

2. patsient vajab astma tõttu kiirabi, erakorralist arstiabi EMOs või hospitaliseerimist. 

 

Astma diagnoosiga haige elu ei pea erinema nende inimeste elust, kellel astmat ei ole. Oluline on hoolikalt jälgida raviplaani ning hoiduda astmahoogu põhjustavatest teguritest. 

Allpool on välja toodud peamised ärritajad ja allergeenid, millest astma korral tuleks võimalusel hoiduda. Need ärritajad võivad esile kutsuda enesetunde muutumise või astmahoo tekkimise.

 

Külm õhk 

Väga külma õhku sisse hingates võite te ärritada oma hingamisteid, mis omakorda võib esile kutsuda astmahoo. Kui olete talvisel ajal väljas, katke oma suu ja nina salliga kinni. 

 

Treening 

Te ei pea hoiduma trennist, kui teil on diagnoositud astma. Rääkige oma arstiga ning leidke sobiv treeningplaan. Enne treeningut on oluline alati soojendust teha ning pärast treeningut end maha jahutada. Vältige välistreeninguid külmas õhus või õitseajal. Samuti vältige treeningut, kui teie astma ei ole kontrolli all. 

 

Nakkushaigused

Kopsuinfektsioonid nagu bronhiit ja kopsupõletik võivad olla astmahaigele ohtlikud. Suurenenud lima hulk ja põletik hingamisteedes tekitavad hingamisraskusi. Kui teil on astma, võite gripi ennetamiseks ennast vaktsineerida − uurige selle kohta oma arstilt. 

 

Õietolm 

Õietolm on üks peamisi allergeene, mis kutsub paljudel inimestel esile allergilisi reaktsioone, ka allergilise astma ägenemist. 

 

Ülekaal 

Astma on rohkem levinud ülekaaluliste täiskasvanute ja laste seas. Oma kehakaalu normaalsena hoidmine on oluline 

 

Tubakasuits 

Nii aktiivne kui ka passiivne suitsetamine suurendavad astma riski. Lastel, kes on kokku puutunud passiivse suitsetamisega, on suurem risk astmasse haigestuda. Teismelistel, kes suitsetavad, on samuti suurem risk astmasse haigestuda. Täiskasvanutel, kellel on tööl või kodus kokkupuude tubakasuitsuga, on 40−60% kõrgem risk astmasse haigestuda kui neil, kes suitsuga kokku ei puutu. Astma diagnoosiga haiged ei tohiks suitsetada. 

 

Hallitusseened siseruumides 

Hallitus tekib tavaliselt niisketes tingimustes. Hallitusseente eoste sissehingamine võib põhjustada allergilisi reaktsioone. Hoidke oma vannituba, köök ja kelder puhta ja kuivana.

 

Lemmikloomade kõõm 

Lemmiklooma kõõm pärineb looma nahalt, karvadelt või sulgedelt. Kõõma eritavad enamik koduloomi − koerad, kassid, linnud ja närilised. Kui teil on diagnoositud astma, siis pole soovitatav lemmiklooma pidada. Kui teil on lemmikloom, siis ei tohiks teda hoida enda magamistoas. Lemmiklooma tuleks pesta.

 

Allikad:

  1. “Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil” RJ_J/3.2–2020. Eesti ravijuhend. Kättesaadav: www.ravijuhend.ee 
  2. Patsiendi ravijuhend “Täiskasvanute astma käsitlus esmatasandil”.

    Uuendatud juuni 2021.

 

Olulised teated

Eesti Kopsuliidu teabepäev toimub 30.04.22 algusega kell 11:00 huviklubis Raavis (Raua tn 6). Meile tuleb rääkima töövõime/puude/sotsiaaltoetuste teemal Põhja-Eesti Regionaalhaigla sotsiaaltöötaja Gerda Prass. *********************************


    Avaleht         Organisatsioonist         Haigused         Ravi         Suitsetad?         Kasulik         Kontakt    
© 2022 Eesti Kopsuliit. Kõik õigused kaitstud.