KOPSUVÄHK
- KOPSUVÄHK
Kopsuvähk on üks kõige sagedamini esinevatest vähkidest nii Euroopas, Ameerikas kui ka Eestis. Eestis jääb kopsuvähk esmasjuhtude arvu poolest eesnäärmevähi (12,2% juhtudest), nahavähi (v.a melanoom; 11,8%) ning käär- ja pärasoolevähi (10,9%) järel neljandale kohale (9,9%). (1)
Surma põhjusena on kopsuvähk pahaloomulistest kasvajatest esikohal, põhjustades rohkem surmasid kui rinna-, jämesoole- ning eesnäärmevähk kokku. (1)
Tervise Arengu Instituudi statistika alusel diagnoositi 2018. aastal hingetoru, bronhi või kopsu haaravat pahaloomulist kasvajat Eestis 875 esmasjuhtu, samal aastal suri antud diagnooside tõttu 704 inimest. (2)
Viimastel aastakümnetel on kopsuvähi haigestumuses märgatud, et haigestumus meeste seas väheneb, kuid naiste seas see sageneb. (1)
Kopsuvähi riskitegurid (1)
- Aktiivne ja passiivne suitsetamine
- Hormoonasendusravi (östrogeen + progestiin)
- Inimese papilloomiviirus (ingl Human papillomavirus, HPV)
- Tööalane kokkupuude asbestiga
- Vähe puu- ja juurvilju sisaldav dieet
- Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK)
- Ioniseeriv kiirgus
- Radoon
- Eelnevad suitsetamisest tingitud pahaloomulised kasvajad
Kopsuvähk ja suitsetamine (3)
Kopsuvähi tekke põhiliseks riskiteguriks on suitsetamine. Võrreldes mittesuitsetajatega on suitsetajatel risk haigestuda kopsuvähki 20 korda suurem. Riski suurust mõjutavad nii suitsetamise kestus (aastates) kui ka päevas suitsetatud sigarettide arv. Mida varasemas eas alustatakse suitsetamist, seda suurem on hilisemas eas nii suitsetatud sigarettide arv päevas kui ka staaž aastates, samuti kasvab üha kiirenevas tempos risk haigestuda varasemas eas kopsuvähki. (3)
Tuntuim ühend sigarettide koostises on nikotiin, mis on võimas sõltuvust tekitav aine. Nikotiin ei kuulu otseselt kartsinogeenide hulka, küll aga võib ta vähi tekkele kopsudes kaudselt kaasa aidata, soodustades rakkude jagunemist, stimuleerides uute veresoonte teket ja aidates kaasa kasvajarakkude mittehävimisele vähi kemoteraapia ajal. Lisaks nikotiinile on sigaretisuitsust isoleeritud ~ 4000 keemilist ühendit (lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium), poolmetallid (arseen), radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt), mis toimivad inimorganismis kas otseste või kaudsete kartsinogeenidena. (3)
Sigarid ja piibutubakas on samuti kopsuvähi riskiteguriks, kuid nende osatähtsus on väiksem, tulenevalt suitsetamise tehnilistest erinevustest (suitsetamise sagedus, inhalatsiooni sügavus ja tõrva kogus). (3)
Seetõttu on viimastel aastakümnetel pööratud suurt tähelepanu nii suitsetamisest loobumise nõustamisele kui ka võimaluste leidmisele vähendada suitsu kahjulikku toimet selle passiivsel sissehingamisel. Nii näiteks on suitsuvaba poliitika, mis keelab suitsetamise avalikes kohtades, toonud erinevates Euroopa riikides kaasa suitsetajate arvu vähenemise. (1)
Suitsetamise lõpetamine isegi pärast kopsuvähi diagnoosimist varases haiguse staadiumis parandab märkimisväärselt elulemust. (3)
Kopsuvähi alavormideks (4) (histoloogilisteks tüüpideks) on:
- adenokartsinoom
- lamerakuline kartsinoom
- suurerakuline kartsinoom
- neuroendokriinsed kartsinoomid
- väikerakk-kartsinoom (ingl small-cell lung carcinoma, SCLC)
- suurerakuline endokriinne kartsinoom
- kartsinoidid
- sarkomatoidsete kartsinoomide vormid
- difuusne idiopaatiline kopsu neuroendokriinrakuline hüperplaasia
Alavorme on oluline omavahel eristada, kuna ravivalikuid tuleb kopsuvähi puhul teha kasvaja histoloogilisest vormist lähtudes. (1)
Kopsuvähi sümptomid (5)
Kopsuvähi sümptomeid võib jagada kopsu- ehk respiratoorseteks sümptomiteks ja üldsümptomiteks.
Sagedasemad respiratoorsed sümptomid on köha, hingeldus/hingamisraskus, rindkerevalu, veriköha ja vilistav hingamine.
Sagedasemad üldsümptomid on kaalulangus, luuvalu, palavik, nõrkus, isutus.
Kõik kopsuvähi sümptomid on diagnoosi silmas pidades väga mittespetsiifilised, neist enamikku seotakse praktikas kallutatult healoomuliste diagnoosidega, nende esinemise tõenäosus kõigub suures vahemikus ja neist enamikku tuleb ette vaid väiksel osal kopsuvähihaigetest. (5)
Kopsuvähi diagnostika
Kopsuvähi diagnoosimise käigus tuvastatakse lisaks primaarkasvaja olemasolule ka selle histoloogiline tüüp ja staadium, mis põhineb kasvaja suurusel ja levikul ning kaugmetastaaside olemasolul ja paiknemisel.
Kopsuvähi kindlakstegemise aluseks radioloogilised uuringud.
Kuigi rindkere röntgenülesvõte on hea kättesaadavuse tõttu laialt kasutusel, on kopsuhaiguste nn kuldstandardiks tõusnud kompuutertomograafiline uuring (KT).
KT-uuringuga saab hinnata nii primaarkasvajat ennast (suurus, täpsem paiknemine) kui ka keskseinandi struktuuride, rindkereseina ning kopsukoe seisundit. Samuti on KT sobilik kaugmetastaaside otsinguks (ennekõike kõhupiirkonnas, vaagnaelundites ja skeletis) ning on aluseks kasvaja staadiumi määramisel. (5)
Magnetresonantstomograafia (MRT) uuring on diagnostiline meetod keskseinandi ja rindkereseina protsesside ning tsentraalsete veresoonte seina haaratuse hindamiseks, kuna toob hästi välja pehmekoelisi ja vaskulaarseid struktuure.
Tsentraalseid hingamisteid haarava protsessi korral annab MRT KT-ga võrreldes oluliselt täpsema info selle levikuulatuse kohta, järelikult ka radikaalse kirurgilise ravi võimalikkuse kohta. (5)
Positronemissioontomograafia (PET) - PET on uus ja eelnimetatutest põhimõtteliselt erinev uuringumeetod, mille tulemiks ei ole varjukujutis (nagu tavaülesvõttel) ega röntgenkiirte neelduvuse ruumilisel erinevusel põhinev kujutis (nagu KT), vaid metabolismi peegeldamine rakutasandil (olemuselt isotoopdiagnostiline uuring). Praegu on FDG-PET täpseim meetod keskseinandi lümfisõlmede maliigse haaratuse ning väikeste (≤ 1 cm) kopsukollete pahaloomulisuse hindamiseks. (5)
Fiiberbronhoskoopia koos tangbiopsia ja krüobiopsiaga on juhtiv morfoloogilise diagnoosi meetod tsentraalse kopsuvähi korral.
Valikmeetodiks perifeerse kasvaja puhul on piltdiagnostilise kontrolli all tehtud transtorakaalne jämenõelbiopsia, mis tagab meetodi 90–99% tundlikkuse. (6)
Kopsuvähi ravi
Kopsuvähi ravitulemused on selges sõltuvuses haiguse staadiumist: mida varajasemas staadiumis haigus avastatakse, seda parem on ravitulemus. (1)
Peamisteks ravimeetoditeks on kirurgiline ravi, keemiaravi ja kiiritusravi. (6) Võimalik ravimeetod sõltub haiguse staadiumist, inimese üldisest seisundist ja kaasuvatest haigustest.
Kuna enamik kospuvähi juhtudest diagnoositakse haiguse ulatusliku levikuga staadiumis, saab kirurgilist ravi rakendada vaid 16–20%-l juhtudest. (6)
Kirurgilise ravi mahuks on kõige sagedamini lobektoomia (kopsusagara eemaldamine), harvem pulmonektoomia (kopsu eemaldamine). Väikeste perifeersete kasvajate ning patsiendi oluliselt halvenenud kopsufunktsiooni korral ka segmentektoomia (kopsusegmendi eemaldamine) või atüüpiline kopsuresektsioon. Operatsiooni soovitatavaks osaks on ka ümbritsevate lümfisoonte eemaldamine. (6)
Aastakümnete jooksul on kopsuvähi ravi muutunud järjest kombineeritumaks - põhilise ning standardse ravimeetodina kasutatakse samaaegset kiiritus- ja keemiaravi (radiokemoteraapiat) koos sellele järgneva adjuvantse keemiaraviga. (7)
Allikad:
- Jaal, J.; Mägi, M. Viimaste aastakümnete suundumused kopsuvähi epidemioloogias. Eesti Arst, 89, 5−11. 2010.
- Tervise Arengu Instituut, Tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/index.html
- Kullamaa, A.; Jaal, J. Suitsetamise roll kopsuvähi tekkes ja edasises haiguskulus. Eesti Arst, 89, 12−17. 2010.
- Travis WD, Brambilla EW, Burke AP, et al. WHO Classification of tumors of the lung, pleura, thymus, and heard, IARC Press, Lyon 2015.
- Altraja, A.; Makke, V.; Roosipuu, R. Kopsuvähi sümptomatoloogia ja diagnostika alused. Eesti Arst, 89, 18−31. 2010.
- Laisaar, T. Minimaalinvasiivse ravi võimalused kopsuvähi korral. Eesti Arst, 89, 59−67. 2010.
- Jaal, J.; Kase, M. Lokaalselt ja regionaalselt levinud kopsuvähi ravi. Eesti Arst, 89, 68−77. 2010.
Uuendatud juuni 2021.
