Struktuur
Eesti Kopsuliidu liikmeskond, liikmete õigused ja kohustused
· Liidu tegevusliikmeteks võib olla iga organisatsioon või isik, kes võtab omaks Liidu põhikirja ja tegutsemise põhimõtted (*1).
· Liidu toetajaliikmeteks võivad olla Liitu toetada soovivad üksikisikud ja organisatsioonid, juhul kui nende tõekspidamised ei ole vastuolus Liidu põhikirja ja eesmärkidega.
Liidu tegev- ja toetajaliikmeks astumiseks tuleb esitada avaldus Liidu juhatusele.
Juhatus otsustab liikmeks vastu võtmise(*2).
· Liidu auliikmeks võib Liidu juhatus paluda eriti teenekaid inimesi, kes on Liidu eesmärke toetanud kas moraalselt või materiaalselt.
Liidu iga liige maksab Liitu astumiseks sisseastumismaksu ja iga-aastast liikmemaksu. Maksude suuruse otsustab üldkogu järgnevaks kalendriaastaks (*3).
Liidust lahkumisel tuleb esitada avaldus.
Liidu juhtkond võib liidu liikmeskonnast välja arvata üksikisiku või organisatsiooni, kes ei tegutse vastavalt Liidu eesmärkidele ja tõekspidamistele ning ei täida liidu liikme kohustusi.
Piirkondlikud organisatsioonid(*4) on iseseisvad juriidilised isikud. Liidu kollektiivliikmetena toetavad nad Liidu põhitegevust ning aitavad kaasa Liidu eesmärkide saavutamisele. Piirkondlikud organisatsioonid edastavad Liidule vajalikke andmeid ja statistikat oma tegevuspiirkonna kohta. Liidu ja piirkondlike organisatsioonide majanduslikud suhted reguleeritakse omavaheliste lepingutega.
Liidu liikmetel on õigus:
1. osaleda kõikidel Liidu üritustel ja ettevõtmistel hääleõigusega;
2. teha avaldusi, arupärimisi ja ettepanekuid Liidu juhatusele;
3. valida ja olla valitud Liidu juhatusse;
4. lahkuda Liidust omal soovil.
Toetajaliikmetel on õigus saada informatsiooni Liidule kuuluvate materiaalsete väärtuste kasutamise kohta.
Liidu liikmed on kohustatud:
1. tunnistama ja täitma põhikirja koos kõigi selle sätetega;
2. täitma Liidu juhatuse poolt temale antud ülesandeid;
3. hoidma Liidu head mainet;
4. tasuma õigeaegselt iga-aastase liikmemaksu.
Kui liige ei ole tasunud kahel järjestikusel aastal liikmemaksu, arvatakse liidust välja.
Liidu juht- ja kontrollorganid
Liidu kõrgeim organ on üldkogu.
Üldkogu töötamise vahelisel perioodil juhib Liidu tegevust Liidu juhatus, mille valib üldkogu kolmeks aastaks. Liidu esindajaks üldkogus ja juhatuse liikmeteks ei ole soovitatav valida Liidu liikmeid, kes saavad oma põhisissetuleku Liidu teenistuses töötamisest.
Üldkogu
Üldkogu on otsustusvõimeline, kui kohal on 50% +1 liikmete arvust. Üldkogu tuleb kokku 1 kord aastas vastavalt juhatuse otsusele. Liidu juhatusel on õigus korraliste üldkogude sagedust reguleerida vastavalt muutunud olukorrale. Liidu juhatusel on õigus erakorraline üldkogu kokku kutsuda vajadusel või kui vähemalt üks viiendik liidu liikmete arvust on teinud juhatusele sellekohase kirjaliku, põhjendatud ettepaneku. Üldkogust teatatakse liikmetele vähemalt kaks nädalat ette.
Üldkogust võtavad osa kõik Liidu tegevliikmed, kellel on ka hääleõigus. Organisatsiooni kasvades on juhatusel õigus kehtestada piirkondlike organisatsioonide esindusnorm üldkogus.
Üldkogul arutatavad põhiküsimused:
- ülevaade eelneva kalendriaasta tööst;
- tegevussuunad järgmiseks aastaks;
- liikmemaksu suurus;
- palgamäärade ja hüvituste kinnitamine;
- uue juhtkonna ja revisjonikomisjoni valimine (koos reservliikmetega);
- juhatusele laekunud probleemide arutelu.
Juhatus
Juhatuses on 3 liiget. Juhatus valitakse üldkogu poolt kinnisel hääletusel. Liidu juhatuse esimehe valivad juhatuse liikmed enda hulgast. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on esimees ja 2 liiget.
Otsused võetakse vastu lihthääletusega. Häälte võrdse jaotumise korral jääb otsustavaks juhatuse esimehe arvamus.
Juhatuse koosolekud toimuvad vähemalt üks kord kvartalis. Koosolekute vahelisel ajal juhib Liidu tööd juhatuse esimees.
Juhatuse liikme lahkumisel valitakse järgmisel juhatuse koosolekul tema asemele uus liige reservliikmete hulgast.
Liidu kassat valitseb kassapidaja. Liidu majandustegevust kontrollib üldkogu poolt valitud revisjonikomisjon. Komisjon valitakse samuti kolmeks aastaks.
Liidus peetakse raamatupidamise arvestust.
Juhatuse töö
Liidu juhatus juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest ja Liidu põhikirjast.
Juhatuse ülesanded:
1. kaitsta Liidu huve ja õigusi ning vastutada Liidu nimel;
2. üldkogu kokkukutsumine;
3. juhtida Liidu tegevust ning jälgida üldkogu otsuste täitmist;
4. vastutada ja hoolt kanda Liidu omandi eest;
5. esitada üldkogule iga-aastane tegevus- ja finantsaruanne;
6. koostada Liidu tegevusprogramm järgnevaks kalendriaastaks;
7. koostada Liidu eelarve;
8. moodustada vajalikud tegevusrühmad, ette valmistamaks juhatuses arutusele tulevaid küsimusi;
9. määratleda töötajate ja tegevusrühmade töökohustused.
Juhatuse esimees
1. juhatab juhatuse istungeid;
2. korraldab Liidu igapäevast tööd vastavalt põhikirjale ning üldkogu ja juhatuse otsustele;
3. tegutseb Liidu nimel ilma volituseta, esindab Liitu ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ning annab volitusi;
4. kasutab kooskõlas põhikirjaga Liidu vara ja vahendeid kinnitatud eelarve piires, avab ja suleb arveldus- ja muid kontosid;
5. sõlmid Liidu nimel lepinguid;
6. võtab tööle ja vabastab töölt Liidu ja tema struktuuride töötajaid;
7. annab oma tegevusest aru juhatusele ja üldkogule.
Esimehe äraolekul asendab teda sekretär.
(*1) Aastal 2024 on Eesti Kopsuliidul 47 tegevusliiget, kelleks on füüsilised isikud.
(*2) Aastal 2024 ei ole Eesti Kopsuliidul ühtegi toetajaliiget, kuid on partnerfirmasid, kes tegevust vastavalt esitatavale taotlusele toetavad.
(*3) Aastal 2024 on Eesti Kopsuliitu sisseastumismaks 5 eurot, aastamaks tegevusliikmele 15 eurot ning 255,65 eurot toetajaliikmele. Pensionäridele kehtib soodustus (liikmemaks 10 eurot aastas). Liidu auliikmed liikmemaksu ei maksa.
(*4) Aastal 2024 Eesti Kopsuliidul ei ole piirkondlike allorganisatsioone.
