ALLERGIA
ALLERGIA
Mis on allergia?
Allergia on inimese immuunsüsteemi ebatavaliselt tugev reageerimine kas mingile välisele või organismis olevale ainele, mille suhtes enamikel inimestel sellist reaktsiooni ei teki. Sellise ülitundlikkusreaktsiooni käivitavad spetsiifilised immuunmehhanismid. Allergia sümptomid varieeruvad indiviiditi ja ka väike allergeeni hulk võib kutsuda esile väga tugeva reaktsiooni. Allergia võib avalduda nii nohu, astmasümptomite, silmapõletiku, nahalööbe ja -põletiku, sügeluse kui ka kõigi nende tunnuste kombinatsioonina. Raskematel juhtudel võib tekkida anafülaksia, mis on eluohtlik seisund. Allergia võib tabada igas eas inimest. Allergiliste haiguste esinemissagedus on viimastel aastakümnetel kasvanud nii Eestis kui ka mujal riikides ulatudes ca 30%-ni elanikkonnast. Laste hulgas on allergiahaiguste levimus suurem.
Allergeenid on ained, mis kutsuvad esile allergilise reaktsiooni. Enamlevinud allergeenid on valgud. Eristatakse immunoglubuliin E e IgE vahendatud kiiret tüüpi reaktsioone, mida on suhteliselt kerge avastada, ja hilistüüpi mitte IgE vahendatud reaktsioone, mis avalduvad tunde või päevi pärast allergeeniga kokkupuudet.
Ristreaktsioonid on reaktsioonid, mida põhjustavad sarnased valgud. Selle näiteks on kase allergikutel allergiasümptomite teke toorete porgandite või õunte söömisel. Üldjuhul termiliselt töödeldud kujul (keetmine, hautamine, küpsetamine) samad toiduained allergiasümptomeid ei põhjusta, sest see muundab allergiat tekitavaid valke.
Mis põhjustab allergiahaiguste sagenemist?
Ühte konkreetset allergia tekke põhjust pole suudetud kindlaks teha, kuid üldiselt peetakse põhjusteks muutunud toitumisharjumusi ja saastunud keskkonda. Arvatakse, et astma ja allergiliste haiguste levimuse suurenemine on tõenäoliselt tingitud keskkonnateguritest, mis suurendavad geneetiliselt vastuvõtlike inimeste riski keskkonna ja geenide interaktsioonide kaudu.
Millised ained on kõige sagedasemad allergeenid?
Söök
- Kana, muna, lehmapiim, gluteeni sisaldavad teraviljad (nisu, oder, rukis), pähklid, kala, koorikloomad, soja
Õhus levivad allergeenid
- Õietolm, loomade kõõm, tolmulestad, hallitus
Putukate mürk
- Mesilased, herilased
Ravimid
- Antibiootikumid (eelkõige penitsilliin), kontrastained, valuvaigistid
Riskitegurid allergia väljakujunemisel
- Allergiahaiguste esinemine perekonnas (sh astma, erinevad allergiahaigused nagu pollinoos, nõgestõbi, atoopiline dermatiit jm)
- Lastel esineb allergiahaiguseid sagedamini
- Kui juba on varasemalt diagnoositud astma või mõni muu allergiahaigus
Sümptomid
Allergia väljenduseks võivad olla astma, allergiline nohu, kroonilise nahapõletikuna kulgev atoopiline dermatiit, nõgestõbi ja mitme organsüsteemi haaratusega reaktsioon ehk anafülaksia.
Allergiline nohu
- nina, silmade ja/või suu sügelus, aevastamine, ninakinnisus ja vesine nohu
Allergiline astma
- vilistav hingamine ja bronhide ahenemine, köha ja rohke lima produktsioon
Allergiline silmapõletik
- punetavad, sügelevad ja vesised silmad
Toiduallergia
- sügelustunne suus, huulte, keele, näo või kõriturse, kõhuvalu, iiveldus, oksendamine
Urtikaaria ja angioödeem
- nahalööbed (kublad, nõgeslööve), turse
Atoopiline dermatiit
- sügelus, nahalööbed
Anafülaksia
- mõnede või kõigi eelnevalt nimetatud haigustunnuste kombinatsioon, mis tekib ägeda reaktsioonina allergeenile ja mis kohese ravi puudumisel võib põhjustada inimese surma. Lisaks on iseloomulik teadvuse hägustumine, vererõhu langus, nõrk ja kiire pulss.
Anafülaksia
Anafülaksia on äge eluohtlik mitut organsüsteemi haarav raske allergiline reaktsioon. Seda põhjustab sageli toit, herilaste või mesilaste nõelamine või ravimid.
Anafülaksia korral vabanevad organismis kontrollimatult erinevad neurotransmitterid nagu histamiin, mis viivad sümptomite ägeda avaldumiseni. Enamikul juhtudel ilmnevad sümptomid kohe, mõne minuti jooksul pärast kokkupuudet. Sümptomite ilmnemine rohkem kui neli tundi pärast kokkupuudet on haruldane. Ühel juhul viiest ilmnevad sümptomid 4-12 tundi pärast esialgse reaktsiooni taandumist. Seetõttu tasub pärast anafülaktilist reaktsiooni seisundit jälgida 12-24 tunni jooksul.
Anafülaksia korral võib sümptomite intensiivsus eri juhtudel varieeruda. Kui raske reaktsioon tekib, ei ole ette ennustatav. Teised samaaegsed organismi stressi põhjustavad seisundis, nagu infektsioon või suur füüsiline koormus, võivad sümptomeid süvendada. Mida suurem on allergeeni kogus, seda tugevamad on tavaliselt ka sümptomid.
Anafülaksia sümptomid
anafylaksia_1.png (699×348) (kliinikum.ee)
Kiire ja õige esmaabi on oluline. Anafülaksia esmaraviks on adrenaliini süst lihasesse. Pärast adrenaliinisüsti tegemist tuleb helistada 112 ja kutsuda kiirabi, teatades anafülaksiast. Lisaks võtta/anda antihistamiinikumi. Vajadusel korrata adrenaliinisüsti 5 min pärast.
Toiduallergia
Toiduallergia on immuunvahendatud reaktsioon, mis võib tekkida nii toidu söömisest kui ka muul viisil allergeeniga kokkupuutumisest. Toiduallergiat põhjustavad toidus sisalduvad valgud, mis on kas loomset või taimset päritolu. Toiduallergia on rohkem levinud laste hulgas, täiskasvanute puhul on toiduallergeenide roll allergiahaiguste põhjustajana väiksem. Lapsepõlves alanud allergia mõne toiduaine, eriti kala, pähkli ja muna suhtes võib püsida kogu elu. Täiskasvanutel on sagenenud ülitundlikkus soja ja eksootiliste puuviljade suhtes. Toiduallergia nähud võivad tekkida kas kiiresti paari tunniga või aeglaselt 1–3 päevaga.
- Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha
- Mängu- ja koolieas on ühed suuremad allergia põhjustajad pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt.). Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat, siis enamikul juhtudel möödub see vanemas eas
- Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned, kaneel, sinep jt)
Erinevalt toiduallergiast ei ole toidutalumatus immuunvahendatud. Toidutalumatust võivad põhjustada
- toiduainetes sisalduvad konservandid, värvaineid ja muud lisandid
- toitudes olevad vasoaktiivsed ained (nt histamiin)
- ensüümide puudusest põhjustatud toiduainete puudulik lõhustamine (nt laktoositalumatus)
Õietolmuallergia
Õietolmuallergiale on iseloomulik aevastamine ja nina sügelusega kulgev nina põletik ehk riniit, millega kaasnevad vesine eritis või ninakinnisus. Sage on silmade ärrituse teke- silmade sügelemine, punetus ning suurenenud pisarate vool. Õietolm võib tekitada ka köhatamist, köhahooge, astmale iseloomulikku vilistavat hingamist. Ülitundlikkusest põhjustatud köha on sageli muutuva iseloomuga ilma kindla alguse ja lõputa erinevalt nakkuslikust köhast. Erinevalt infektsiooniga seotud köhast on see kord rögane, siis jällegi kuiv ja paukuv. Harvem võib õietolmuallergia ägestada nahalööbeid ja põhjustada seedetrakti vaevusi, sügelust kurgus või kõrvakäikudes.
Õhus lendleva õietolmu hulka on võimalik jälgida Allergialiidu koduleheküljel: Õietolmu seire – Allergialiit.
Oraalse allergia sündroom
Õietolmuallergiaga võib kaasneda oraalse allergia sündroom. Suurematel lastel ja täiskasvanutel võib õietolmude ja toiduainete vaheliste ristreaktsioonide tõttu kaasneda teatud toitude söömisel huulte, suu limaskesta, neelu sügelus ja turse. Rasketel juhtudel võib tekkida anafülaksia. Kase õietolmu allergiaga inimesed ei talu sageli õuna, pähkleid, luuviljalisi, porgandit ja sarapuu allergiaga isikud ei saa süüa pähkleid. Ristallergia taimsete toiduainete suhtes võib avalduda aastaringselt, kuid taimede õitsemisperioodil on haigusnähud tavaliselt kõige tugevamad.
Allergiast põhjustatud nahasümptomid
Allergiline kontaktdermatiit tekib allergiat põhjustava aine ehk allergeeni sattumisel nahale teatava eelsoodumusega inimestel. Allergiline kontaktdermatiit jaguneb kaheks tüübiks- kiireks ja aeglaseks.
Kiire nahaallergia korral tekivad sümptomid juba 20 min pärast allergeeni kokkupuutumist nahaga. Nahk hakkab sügelema, läheb punaseks ja nahale võivad tekkida kublad, mis tavaliselt taanduvad 15-30 min pärast. Aeglast tüüpi allergiline nahalööve ei erine sümptomitelt kiiret tüüpi kontaktdermatiidist, kuid sümptomid tekivad 1-7 päeva pärast allergeeniga kokkupuutumist. Allergilist löövet võivad põhjustada näiteks kosmeetika, lõhnaained (nagu parfüümid ja lõhnaveed), nikkel, juuksevärvid, lemmikloomad ja toidukaubad.
Atoopiline dermatiit on krooniline põletikuline nahahaigus, millele on iseloomulik punaste karedate ja sügelevate laikude teke nahale. Tavaliselt algab haigus imiku- või väikelapseeas, harvem ka täiskasvanuna. Atoopilise dermatiidiga võivad koos esineda ka teised allergiahaigused. Haiguse tekkepõhjus on ebaselge, kuid olulisteks peetakse geneetilisi ja elukeskkonnast tulenevaid tegureid, mistõttu naha kaitsebarjäär ei toimi hästi ja tekib krooniline põletik. Atoopilise dermatiidi lööbe ägenemise vallandab mingi mitteallergeenne ärritav tegur või allergeen. Imikutel ja väikelastel on sageli põhjuseks allergeenidest toiduallergeenid, noorukitel ja täiskasvanutel lisanduvad ka olmeallergeenid. Väikelastel on sagedasemateks nahalööbeid tekitavateks allergeenideks lehmapiim, muna, kala, nisu, soja. Vanematel lastel ja täiskasvanutel ka õietolm, tolmulestad, loomakarvad, suled ja hallitusseened.
Diagnoosimine
Allergiakahtluse korral tuleb selgeks teha, kas tegu on allergiaga ja mis on allergeeniks. Lisaks sümptomite kaardistamisele on abiks allergeenspetsiifiliste IgE antikehade määramine veres, nahatorketestid ja mitmesugused provokatsioonitestid erinevate võimalike allergeenidega. Positiivne test näitab sensibiliseerimist testitavale allergeenile, kuid sellest üksi allergia diagnoosimiseks ei piisa. Allergia diagnoosimiseks on vaja sensibilisatsiooni olemasolu seostada patsiendil esinevate kaebustega.
Ravi
Allergeeni vältimine. Tähtis on selgeks teha allergiat põhjustavad ained ja neid täielikult vältida või kokkupuudet vähendada. See on kõige olulisem samm allergiliste reaktsioonide ennetamisel ja sümptomite vähendamisel. Näiteks toiduallergia puhul on raviks eliminatsioonidieet põhjusliku allergeeni vältimiseks.
Ravimid. Sõltuvalt allergiast võivad ravimid aidata vähendada immuunsüsteemi reaktsiooni ja leevendada sümptomeid. Allergianähte on võimalik leevendada antihistamiinse toimega ravimitega. Kasutatakse suu kaudu võetavaid allergiavastaseid ravimeid, kuid ka lokaalse toimega antihistamiinikume nagu silmatilgad, ninapihustid ja kreemid.
Immunoteraapia. Raskete allergiate või allergiate korral, mida muu ravi ei ole täielikult leevendanud, võib arst soovitada allergeenispetsiifilist immunoteraapiat. Ravi käigus viiakse väikses koguses allergeeni, millele patsient on ülitundlik tõusvas annuses patsiendi kehasse kas nahaaluste süstetena või suu kaudu. Ravi käigus immuunsüsteemi reaktsioon allergeenile väheneb ja allergiasümptomid taanduvad. Immunoteraapia on tõhus õietolmu-, tolmulesta- ja putukamürgiallergia puhul. Ravi kestab 3-5 aastat ja toime kestab üldjuhul 5-10 aastat. Vajadusel on võimalus ka ravi korrata.
Adrenaliin. Anafülaktilise reaktsiooni tekkides on adrenaliini süst lihasesse esmaravi. Inimesel , kellel on sellist tugevat allergilist reaktsiooni esinenud, tuleb kaasas kanda arsti poolt välja kirjutatud adrenaliinisüstalt (EpiPen), mida saab vajadusel kiiresti kasutada.
Kasutatud kirjandus
Sinisalu V. Sagenev allergia- kas tsivilisatsiooni nuhtlus? Eesti Arst 2005; 84 (10): 737–742
Kuidas ära tunda ja leevendada allergiaid? Tervis. Õhtuleht. 2016.
Virtuaalkliiniku kodulehekülg. Artikkel „Allergia ehk ülitundlikkus“.
Südameapteegi kodulehekülg. Artikkel „Toiduallergia- kuidas ära tunda?“
Allergialiidu kodulehekülg- www.allergialiit.ee
Soome allergialiidu kodulehekülg- www.allergia.fi
Uuendatud juuni 2021.
