Suitsetad?
SUITSETAMINE
Tubakaepideemia on üks suurimaid rahvatervise ohte, millega maailm on kokku puutunud, tappes maailmas üle 8 miljoni inimese aastas. Üle 7 miljoni neist surmadest on otsese tubakatarbimise tagajärg ja umbes 1,2 miljonit neist on põhjustatud passiivsest suitsetamisest.
Aktiivne suitsetamine- kui inimene tarvitab teadlikult tubakatooteid.
Passiivne suitsetamine- kui mittesuitsetav inimene viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, mis eralduvad nii mööblilt, teistelt pehmetelt pindadelt kui ka põrandalt. Tubakajääkide eemaldamiseks tuleb pindu, kangaid ja polstreid regulaarselt puhastada või pesta. Pindadele ladestunud suitsu ei saa kõrvaldada ruumide õhutamisega, akende avamisega, ventilaatorite või konditsioneeride kasutamisega või suitsetamise piiramisega ainult kodu teatud aladele. Arvatakse, et jääksuits reageerib tavaliste siseruumide saasteainetega ja tekib mürgine segu, sealhulgas vähki põhjustavad ühendid. See võib olla ohtlik mittesuitsetajatele - sh eriti lastele, kellel on kalduvus kätega puudutada erinevaid pindu ja seejärel käsi suhu toppida.
Pooled kõikidest suitsetajatest surevad enneaegselt suitsetamisest tingitud haigustesse. On näidatud, et suitsetamisest loobumine vähendab suremust kõigis vanusegruppides. Nooremas eas suitsetamisest loobumine on seotud suurema suremuse langusega kui hilises eas, kuid ka üle 80-aastaste hulgas vähendab suitsetamisest loobumine suremust.
Kõik tubakavormid on kahjulikud ja ei ole tubaka kogust, millega kokkupuude oleks ohutu. Sigarettide suitsetamine on kogu maailmas levinuim tubakatarbimise vorm. Muude tubakatoodete hulka kuuluvad vesipiibutubakas, mitmesugused suitsuvabad tubakatooted, sigarid, sigarillod, isevalmistatav tubakas, piibutubakas jm. Ka vesipiibutubaka ja e-sigarettide kasutamine kahjustab tervist sarnaselt sigarettide suitsetamisega.
E-sigaretid
Elektroonilised sigaretid e e-sigaretid on seadmed, mis soojendavad vedelikku, et tekitada aerosool, mille kasutaja seejärel sisse hingab. Need võivad sisaldada või mitte sisaldada nikotiin, mis tekitab sõltuvust. Nagu kõik teisedki tubakatooted, on nad oma olemuselt mürgised ja sisaldavad kantserogeene. Lahuse peamised koostisosad on propüleenglükool, glütserooliga või ilma, ja maitseained. E-sigaretid ei sisalda tubakat, kuid on tervisele kahjulikud ega ole ohutud. Siiski on liiga vara anda selget vastust nende kasutamise või nendega kokkupuutumise pikaajaliste mõjude kohta. Viimastel aastatel on e-sigarette reklaamitud kui vähendatud kahjulikkusega tooteid ja/või tooteid, mis võivad aidata inimestel tavapärasest suitsetamisest loobuda. On näidatud, et e-sigaretid põhjustavad vähki ja praegu pole piisavalt tõendeid selle kohta, et need oleksid vähem kahjulikud kui tavalised sigaretid. Kasutamine suurendab ka südamehaiguste ja kopsuhaiguste riski. Samuti kujutavad need märkimisväärset ohtu neid kasutavatele rasedatele naistele, kuna võivad kahjustada kasvavat loodet.
Vesipiip
Tubaka suitsetamiseks on võimalik kasutada vesipiipu, kus kasutatavat tubakat maitsestatakse ja lõhnastatakse mitmesuguste ainetega, mistõttu tubaka maitse ei ole nii tuntav. Seetõttu võib tunduda, et vesipiip ei ole tervisele niivõrd kahjulik kui teised tubakatooted, kuid sellele vaatamata on vesipiibu suitsetamisega seotud riskid sarnased sigaretisuitsetamisele. Vesipiibutubakas sisaldab arvukalt toksiine, mis teadaolevalt põhjustavad kopsu- ja südamehaigusi, vähki ja muid haigusi. Isegi pärast vee läbimist sisaldab sissehingatav suits suures koguses toksiine, sealhulgas süsinikmonooksiidi, metalle ja vähki põhjustavaid kemikaale. Tüüpilise tund aega kestva vesipiibu seansi jooksul hingatakse 100–200-korda rohkem suitsu kui ühe sigareti suitsetamisel. Vesipiibutajad on sealhulgas eksponeeritud 9-kordsele süsinikmonoksiidi ja 1.7-kordsele nikotiinihulgale võrreldes kogusega, millega puututakse kokku ühe sigareti suitsetamisel. Vesipiibu suits on kahjulik ka läheduses viibijatele olles eriti ohtlik lastele ja rasedatele. Vesipiibutubaka kasutamine ei ole sigarettidele ohutu alternatiiv ja pole tõendeid selle kohta, et mõni seade või lisaseade saaks vesipiibu suitsetamise ohutumaks muuta.
Suitsetamise mõju tervisele
Tubaksuitsetamine on ohtlik ja mõjutab pea kõiki organeid!
Hingamissüsteem
Suitsetamine kahjustab hingamisteid ja kopsukoes olevaid alveoole. Suitsetamise kahjulik mõju algab kohe suitsetamise alustamisel ja kopsufunktsioon halveneb seni, kuni inimene suitsetab. Siiski võib kuluda aastaid, enne kui probleem muutub piisavalt märgatavaks, et diagnoosida kopsuhaigus.
Suitsukahjustus kopsudes võib põhjustada tõsiseid pikaajalisi kopsuhaigusi, nagu krooniline obstruktiivne kopsuhaigus e KOK. 16%-l suitsetajatest areneb 75. eluaastaks kopsuvähk. Suitsetamine võib tõsta ka teiste kopsuhaiguste, näiteks kopsupõletiku ja tuberkuloosi riski ning see võib halvendada mõningaid olemasolevaid kopsuhaigusi nagu astmat.
Kardiovaskulaarsüsteem
Tubaka suitsetamine kahjustab südant ja veresooni (kardiovaskulaarsüsteemi), suurendades südamehaiguste ja insuldi tekkeriski.
Suitsetamine on südame isheemiatõve peamiseks põhjuseks. Sel juhul südame arterid ei suuda varustada südamelihast piisavalt hapnikurikka verega, mis võib põhjustada südameinfarkti teket.
Suitsetamine põhjustab ka vererõhu tõusu, vähendab koormustaluvust ja suurendab vere hüübimist ja seetõttu tõstab trombide tekkeriski. Suitsetamine on perifeersete arterite haiguse peamine riskitegur. See vähendab ka HDL (hea) kolesterooli taset veres. Kõik need on südameinfarkti ja insuldi riskifaktorid.
Suitsetamine suurendab muuhulgas ka aordi aneurüsmi riski. See on aordi seina laienemine aordi seina nõrgenemise tõttu. Aordi aneurüsmid võivad aja jooksul kasvada ja rebenemisel võivad nad olla eluohtlikud.
Reproduktiivsüsteem
Suitsetavatel naistel on raskusi rasestumisega. Rasedana suitsetamine võib põhjustada terviseprobleeme, mis võivad mõjutada nii ema kui ka last. Naistel, kes suitsetavad raseduse ajal, on suurem risk, et tekib:
- Emakaväline rasedus
- Probleemid platsentaga. Need probleemid võivad põhjustada tõsiseid verejookse, enneaegset sünnitust või muid probleeme sünnitusega, millest mõned võivad vajada erakorralist keisrilõiget.
- Enneaegsed sünnid ja väikese sünnikaaluga lapsed
- Raseduse katkemine
- Laps võib sündida sünnidefektidega nagu nt suulaelõhega
Raseduse ajal ja pärast seda suitsetavate emade lapsed surevad suurema tõenäosusega imiku äkksurma.
Suitsetavatel meestel on suurem risk erektsioonihäirete tekkeks. See oht suureneb, mida rohkem ja kauem suitsetada. Suitsetamine võib mõjutada ka spermat, mis võib vähendada viljakust ja suurendada raseduse katkemiste ja sünnidefektide riski.
Suitsetamist seostatakse paljude vähkkasvajatega
- Pea- ja kaelavähkkasvajad, sh söögitoruvähk
- Neeru-, maksa-, kopsu-, pankrease-, mao-, kolorektaal-, ninakõrvalkoobaste-, peenise- ja emakakaelavähk
- Mesotelioom
- Müeloidne leukeemia
Kuidas suitsetamine veel mõjutab tervist?
- Suurenenud igemehaiguste ja hammaste kaotamise oht
- Immuunsüsteemi funktsiooni langus
- Suurenenud II tüüpi diabeedi risk
- Lõhna- ja maitsemeele vähenemine
- Naha enneaegne vananemine
- Halb hingeõhk ja plekilised hambad
- Madalam luutihedus (õhemad luud), mis tähendab suuremat luumurdude, sealhulgas puusaluu murdude riski
- Suurem reumatoidartriidi risk
- Suurenenud katarakti oht (silmaläätse hägustumine)
- Kõrgenenud vanusega seotud kollatähni degeneratsiooni oht, mis võib põhjustada pimedaks jäämist
- Haavade paranemine võtab kauem aega
Mis juhtub sinu organismis, kui sa loobud suitsetamisest?
20 min pärast:
- Vererõhk ja pulss normaliseeruvad
12 tunni pärast:
- Süsinikmonooksiidi (CO) tase veres normaliseerub
2-12 nädala pärast:
- Vereringe- ja kopsufunktsioon paranevad
1-9 kuu pärast:
- Köha ja õhupuudus vähenevad
1 aasta pärast:
- Koronaarhaiguse risk on langenud poole võrra võrreldes suitsetaja riskiga haigestuda koronaarhaigusesse
5 aasta pärast:
- 5-15 aastat pärast suitsetamisest loobumist jõuab insuldi tekkerisk mittesuitsetaja riskiga võrdväärsele tasemele
10 aasta pärast:
- Kopsuvähirisk on poole väiksem võrreldes suitsetaja riskiga haigestuda kopsuvähki
- Suu-, kõri-, söögitoru-, põie-, emakakaela- ja pankreasevähi risk langeb
15 aasta pärast:
- Koronaarhaiguse risk on võrdväärne mittesuitsetaja riskiga haigestuda koronaarhaigusesse.
Suitsetamisest loobumine
- Määrake lõpetamise kuupäev
- Öelge oma perele ja sõpradele, et kavatsete loobuda
- Plaanige ette, kuidas plaanite võimalike väljakutsetega hakkama saada (näiteks sigaretihimu)
- Pöörduge arsti või õe poole suitsetamisest loobumise nõustamiseks
- Vajadusel kasutage nikotiinasendusravi, vajadusel kasutage ravimite abi suitsetamisest loobumiseks
- Kui esimene loobumiskatse ei õnnestu, tasub alati uuesti proovida! Tihtipeale lähebki vaja mitut loobumiskatset.
Lisainfot suitsetamisest loobumise kohta ja suitsetamise mõjust tervisele leiab www.tubakainfo.ee
Kasutatud kirjandus
Altraja A. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. Slaidid. 2021.
WHO kodulehekülg. Tobacco. ;Tobacco: Health benefits of smoking cessation.; Waterpipe tobacco.
Cancer.org kodulehekülg. Health risks of using tobacco products
Tubakainfo.ee kodulehekülg.
Uuendatud juuni 2021
