KOK

KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS

Mis on krooniline obstruktiivne kopsuhaigus?

Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus e KOK on progressiivne e süvenev kopsuhaigus, mis on laialt levinud, kuid välditav ja ravitav haigus. Selle tunnuseks on hingamisteede sümptomite nagu hingeldus, köha ja rögaeritus püsiv esinemine. Sümptomite tekke aluseks on püsiv õhuvoolutakistus hingamisteedes (e. obstruktsioon). See on tingitud sissehingatud kahjulike osakeste või gaaside tekitatud kroonilisest põletikust hingamisteedes (e krooniline bronhiit) ja kopsudesse tekkinud emfüseemist (e kopsupuhitus). KOK-ga kaasnevad sageli ka muud kroonilised haigused, mis mõjutavad põhihaiguse raskust, kulgu ja suremust.

Levimus

KOK on maailmas juhtival kohal haigestumuse ja suremuse põhjustajana tuues endaga kaasa suure majandusliku ja sotsiaalse koormuse. KOK-i levimus, haigestumus ja suremus erinevad riigiti ja ka erinevate sotsiaalsete gruppide vahel. KOK on hetkel maailmas 3. kohal surmapõhjuste seas põhjustades ca 3 miljonit surmajuhtu aastas.

Maailmas on hinnanguliselt >380 miljoni haigestunu. Seni suurimas rahvusvahelises KOK-i epidemioloogilises uuringus „Burden of Obstructive Lung Disease“ (BOLD), milles osales ka Eesti, leiti, et keskmine hingamisteede püsiobstruktsiooni levimus maailmas (vanuses üle 40 eluaasta) oli meeste hulgas 12% ja naiste hulgas 9%. Eestis oli püsiobstruktsiooni levimus väiksem: 8% meeste ja 5% naiste hulgas. Võttes aluseks mainitud epidemioloogilise uuringu andmed, on KOK-i oletatavaks patsientide arvuks Eestis umbes 25 000. Eesti Haigekassa ametliku statistika järgi oli 2017. aastal KOK-i diagnoosiga patsientide arv umbes 13 000. Haiguse ja invaliidsuse tõttu kaotatud eluaastate poolest on KOK Eestis 1. kohal meeste ja 2. kohal naiste hulgas

Ennustatakse, et KOK-i levimus ajaga suureneb põhjuseks rahvastiku vananemine ja jätkuv kokkupuude KOK-i riskiteguritega.

Põhjused ja riskitegurid

KOK-i peamiseks riskiteguriks on sigaretisuitsetamine, sh passiivne suitsetamine ja e-sigarettide suitsetamine. Kõige tõhusam KOK-i ravi meetod on suitsetamise mahajätmine. See ongi viis, kuidas iga patsient saab ennast kõige enam aidata.

Lisaks on riskifaktoriteks tahke biomassi põlemissuits ja (sise)õhu saastatus. Ka geneetilised tegurid ja astma avaldavad mõju KOK-i väljakujunemisele.

Suitsetamine ja KOK

KOK areneb kuni 50%-l sigaretisuitsetajatest, kes on suitsetanud vähemalt 10 pakk-aastat. Mida kauem on inimene suitsetanud, seda raskem on haigus.

Suitsetamise lõpetamisel:

  • Aeglustub KOK-i progressioon
  • On KOK-i ravi tõhusam
  • Hingamisraskus ja köha vähenevad juba mõne nädala jooksul
  • Maitsmis- ja haistmismeel paranevad
  • Väheneb südamehaiguste ja kasvajate tekkimise risk
  • Tekib rohkem energiat
  • Jääb alles seni tubakale kulunud raha

Sümptomid

Õhupuudus- on üheks KOK-i peamistest sümptomitest. Esialgu võib õhupuudus olla väga tagasihoidlik ja anda tunda ainult suuremal füüsilisel koormusel nagu näiteks treppidest käimisel, kuid järk-järgult süveneda ja esineda lõpuks juba väiksemalgi koormusel, sh rahuolekus. Õhupuudus kipub aastate jooksul järjest süvenema, kui patsient jätkab suitsetamist ning võib lõpuks muutuda üsna häirivaks ja mõjutada oluliselt elukvaliteeti.

Köha- on tavaliselt esimene sümptom, mis tekib. Tekib enamjaolt rögane köha, mis esialgu tuleb ja läheb, kuid muutub haiguse edasi arenedes järjest püsivamaks. Köha esineb rohkem hommikuti ja rahvakeeli kutsutakse seda „suitsumehe köhaks“.

Rögaeritus- kahjustatud hingamisteed toodavad tavapärasest palju enam lima e sekreeti, mis köhitakse rögana välja.

Koormustaluvuse langus ja väsimus- KOK-ga kaasneb varasemaga võrreldes üleüldine suurem väsimustunne ja jõuetus, mis haiguse edasi arenedes järjest süvenevad. Raskusi võivad valmistada igapäevatoimingud nagu poekottide kandmine, koeraga jalutamine jms, mis võivad põhjustada väsimust ja õhupuudust.

Pingsustunne rindkeres ja vilistav hingamine- hingamisteede ahenemise tõttu on sisse- ja väljahingamine raskendatud, mis võib põhjustada hingamise ajal kuuldavaid vilinaid ja kiuneid. See on küll eelkõige omane raskele KOK-le ja KOK-i ägenemistele.

Kerge KOK-i korral võivad sümptomid ja kaebused esialgu puududa. Väga raske KOK-i puhul võivad esineda lisaks ka nõrkus, isutus, kaalulangus ja jalgade turse.

Diagnoosimine

Diagnoosimisel on oluline, et koosesineks pikaaegne kokkupuude KOK-i riskiteguritega (tubakasuits; siseõhu saasted olmes või tööl nagu tahkekütuse suitsud; tööl kokkupuutumine tolmude ja kemikaalidega) ja KOK-le omased sümptomid (pikalt esinev köha, mis võib olla vahelduv või püsiv; pidev rögaeritus ja hingeldus füüsilisel koormusel või rahuolekus, mis võib olla märkamatult tekkinud ja ajas süvenev). Vastuvõtul küsibki arst eelkõige kaebuste ja KOK-i riskitegurite kohta, kuid sellest üksi KOK-i diagnoosimiseks ei piisa. KOK-i diagnoosi kinnitab spirograafia e puhumistest. Lisaks võivad olla vajalikud muud uuringud nagu nt röntgenpilt kopsudest, EKG e südamefilm, vereanalüüsid jm lisainfo saamiseks ja muude haigusseisundite välistamiseks.

KOK-i ägenemine

KOK-le on omased ägenemised. KOK-i ägenemine on episood haiguse kulus, mida iseloomustab hingamisteede sümptomite süvenemine ja mis vajab ravimuudatust igapäevase raviskeemiga võrreldes. KOK-i ägenemist põhjustab tavaliselt viirus- või bakterinfektsioon või ka kaasuvate haiguste ägenemine. Oluline on meeles pidada, et KOK-i ägenemised on õige raviga sageli välditavad!

Ägenemisele on iseloomulik KOK-i sümptomite süvenemine või uute sümptomite lisandumine.

  • Hingelduse või õhupuuduse süvenemine
  • Suurenenud rögaeritus
  • Röga muutumine mädaseks (kollane, pruun, rohekas või võivad esineda ka verekiud rögas)
  • Kiunete ja vilinate tekkimine hingamisel
  • Palaviku tõus
  • Ebamäärased kaebused nagu halb enesetunne, unetus, unisus, nõrkus, meeleolulangus, depressioon, teadvusehäired

KOK-i ravi

KOK-i ei saa välja ravida, kuid on võimalus sümptomeid leevendada, koormustaluvust ja üldtervislikku seisundit parandada. Samuti on ravi eesmärgiks haiguse süvenemise ja ägenemiste ennetamine. KOK-i ravis on kõige olulisemal kohal KOK riskitegurite vältimine (eelkõige suitsetamise lõpetamine)!

KOK-i ravi jaguneb laias laastus kaheks- medikamentoosseks ja mittemedikamentoosseks raviks, mis peaksid käima käsikäes ja teineteist toetama.

                Mittemedikamentoosne ravi

Suitsetamisest loobumine- kõige tähtsam abinõu KOK tekke ja progresseerumise vältimiseks ning pidurdamiseks. Perearst võib pakkuda vajadusel suitsetamisest loobumise nõustamist ja nikotiinasenudusravi, et loobumine oleks lihtsam.

Rehabilitatsioon- sh hingamisfüsioteraapia aitab füüsilist jõudlust säilitada, vähendab sümptomeid, parandab koormustaluvust, vähendab lihaste kõhetumist, kaalulangust ning aitab läbi selle elukvaliteeti parandada.

Vaktsineerimine- kopsuinfektsioone põeb KOK-i haige palju raskemalt kui terve inimene ja on neile juba kahjustunud kopsukoe tõttu oluliselt vastuvõtlikum. Seetõttu on iga-aastane vaktsineerimine gripi ja iga 5 aasta tagant vaktsineerimine pneumokokknakkuse vastu soovitatav.

Korrektne toitumine- kehakaal (nii üle- kui ka alakaal) mõjutab oluliselt KOK-i sümptomeid ja nende süvenemist, mistõttu normaalne toitumine on oluline.

Muud harvemini kasutatavad ravimeetodid nagu hapnikravi, kopsumahtu vähendav endoskoopiline või kirurgiline ravi, kopsusiirdamine.

                Medikamentoosne ravi e ravi ravimitega

KOK-i ravi nurgakiviks on inhaleeritavad bronhodilataatorid e hingamisteid lõõgastavad ravimid. Nad laiendavad hingamisteid, aitavad leevendada köha ja õhupuudust ning muuta hingamise lihtsamaks. Bronhilõõgasteid manustatakse sissehinagmise ajal inhalaatoriga otse hingamisteedesse, kus ravim saab avaldada vajalikku toimet. Inhalaatori õige käsitsemine mängib olulist rolli ravi õnnestumisel. Patsiendile sobiva inhalaatori valikul ja selle kasutama õpetamisel on abiks kopsuõde.

Bronhilõõgastid jaotuvad veel omakorda pika- ja lühitoimelisteks. Sõltuvalt haiguse tõsidusest määrab arst vajaliku inhalaatori ja selle kasutamise sageduse. Võib olla, et vajalik on kombinatsioonipreparaadi kasutamine, kus ühes inhalaatoris on koos mitu ravimit. Üldjuhul võetakse KOK-i ravimeid igapäevaselt. Ägenemiste ajal võivad olla vajalikud lisaravimid sümptomite kontrolli alla saamiseks nagu antibiootikumid, suukaudsed hormoonpreparaadid, mukolüütikumid e rögalahtistid jm.

 

Kasutatud kirjandus:

Altraja A. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. 2021.

Chronic obstructive pulmonary disease: Definition, clinical manifestations, diagnosis, and staging. UpToDate.

Jõgi R, … Kliiman K et al. Ravijuhend 2020: Kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse käsitlus.

Viks L, Rüütel K, Viin M, Mikson K, Kiens O. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus patsiendi meelespea. 2018.

Uuendatud juuni 2021.

Olulised teated

Eesti Kopsuliidu teabepäev toimub 30.04.22 algusega kell 11:00 huviklubis Raavis (Raua tn 6). Meile tuleb rääkima töövõime/puude/sotsiaaltoetuste teemal Põhja-Eesti Regionaalhaigla sotsiaaltöötaja Gerda Prass. *********************************


    Avaleht         Organisatsioonist         Haigused         Ravi         Suitsetad?         Kasulik         Kontakt    
© 2022 Eesti Kopsuliit. Kõik õigused kaitstud.