OBSTRUKTIIVNE UNEAPNOE
Obstruktiivne uneapnoe
Uneapnoe on une ajal esinev hingamisseiskus, mis kestab vähemalt 10 sekundit. Uneapnoehaiguse korral on hingamisseiskused sagedased ja/või pikaajalised. Seetõttu halveneb une kvaliteet ning inimene on päevasel ajal väsinud.
Uneapnoe haiguse korral on olulised ka hüpopnoed ehk vähemalt 10 sekundit kestvad episoodid, kui õhuvool hingamisteedes väheneb vähemalt 30%.
Uneapnoe jagatakse erinevateks tüüpideks
- Obstruktiivse uneapnoe korral kurgu lihased lõõgastuvad ülemääraselt ning neelu tagaosa vajub kokku ja hingamisteed sulguvad1. Selle tulemusena tekib lämbumise efekt. Kopsu hingamislihased töötavad tavapäraselt, kuid õhk hingetorusse ja edasi bronhidesse ning kopsudesse ei liigu. Obstruktiivne uneapnoe on kõige sagedasem une ajal esinev hingamishäire. Põhja-Ameerikas esineb see 15-30%-l meestest ning 10-15%-l naistest.
- Tsentraalse uneapnoe korral ei tööta hingamislihased vajalikul määral, et tagada piisavat hapniku ja süsihappegaasi vahetust kopsude ja vere vahel.
- Kahe eelneva segavorm.
1Vasakpoolsel pildil on kujutatud avatud hingamistee, õhuvoolu takistust ei ole. Parempoolsel pildil on obstruktiivsele uneapnoele tüüpiline suletud hingamistee ja õhuvoolutakistus. http://capemedical.com/about/blog/obstructive-sleep-apnea-osa/
Obstruktiivse uneapnoe sümptomid:
- suur päevane unisus,
- vali norskamine,
- uneaegsed hingamisseisakud,
- korduvad ärkamised lämbumistunde tõttu,
- ärgates suu kuivus ja/või valus kurk,
- hommikused peavalud,
- keskendumisraskused,
- meeleoluhäired (depressioon, ärritatavus),
- uneaegne higistamine.
Uneapnoed diagnoositakse polüsomnograafia abil
Polüsomnograafia viiakse vastavas kliinikus läbi 1 öö jooksul. Patsiendile asetatud andurite abil määratakse hingamispeetuste, apnoede ja hüpopnoede esinemissagedust. Polüsomnograafia tulemuste alusel arvutatakse apnoe/hüpopnoe indeks (AHI) ehk apnoede ja hüpopnoede arv tunnis.
AHI alusel jaotatakse obstruktiivne uneapnoe erinevatesse raskusastmetesse2:
- AHI 5-15 x/h = kerge uneapnoe
- AHI 15-30 x/h = keskmise raskusega uneapnoe
- AHI > 30 x/h = raske uneapnoe
2AHI < 5 x/h on normileid
Polüsomnograafia abil saab hinnata ka teiste kaasuvate haiguste seost uneapnoega.
Uuringule saab suunata erialaspetsialist: pulmonoloog, kõrva-nina-kurguarst, psühhiaater.
Obstruktiivse uneapnoe riskitegurid
- Ülekaal: ca 70% patsientidest on ülekaalulised. Kui rasv ladestub ülemiste hingamisteede piirkonda, soodustab see nende sulgemist. Obstruktiivse uneapnoe riskiteguriks on ka hüpotüreoos, polütsüstiliste munasarjade sündroom ja teised ülekaaluga seotud haigused. Samas võib uneapnoed esineda ka normkaalus ja alakaalus inimestel.
- Kaasasündinud kitsamad hingamisteed.
- Suurenenud kurgumandilid: need võivad hingamisteid sulgeda.
- Suitsetamine.
- Alkohol, unerohud jms.
- Sugu: meestel esineb obstruktiivset uneapnoed sagedamine. Pärast menopausi tõuseb naistel obstruktiivse uneapnoe esinemissagedus.
- Perekonna anamneesis sugulastel obstruktiivne uneapnoe või norskamine.
Ravi
- Oluline on langetada kaalu, ravida kaasuvaid haigusi, vältida alkoholi ja unerohtusid ning järgida unehügieeni (Vaadake unehügieeni kohta täpsemalt https://www.mahena.org/images/artiklid/infolaegas/Artikkel_Unehugieen_2016.pdf ja https://www.kliinikum.ee/patsiendiinfo-andmebaas/unehugieen/ ).
- Keskmise ja raske uneapnoe raviks kasutatakse CPAP-aparaati3 (CPAP = continuous positive airway pressure). CPAP hoiab hingamisteedes pidevat rõhku ning ei lase hingamisteedel kokku vajuda. CPAP-aparaat ühendatakse vooluvõrku, selle külge kinnitatakse õhuvoolik, mille teine ots pannakse maski külge.
CPAP-ravi alustades määratakse hingamisteede lahtihoidmiseks vajalik rõhk ning patsiendile sobiv mask. Valida saab nina-, näo- ja ninasõõrmemaskide vahel.
Kuna maski tuleb pidevalt näol hoida, aparaat teeb häält ning sellest tuleb pidev õhuvool, võib CPAP-i kasutamine olla alguses ebamugav. Et harjuda, võib proovida seda esmalt kasutada päevasel ajal, näiteks telerit vaadates.
Eesti Haigekassa kompenseerib CPAP-ravi, kui patsiendil on raske uneapnoe või keskmise raskusega uneapnoe koos kindlate kaasuvate haigustega. Ravi alguses antakse Eesti Haigekassa poolt aparaat tasuta koju, et patsient saaks seda proovida ja harjuda. Prooviperioodi järel on kogu CPAP-komplekti hinnast haigekassa soodustus 90% ja patsiendi omaosalus 10%.
- Lisaks on olemas erinevad suu sisse käivad implantaadid, mille abil hingamisteid lahti hoida. Spetsiifilistel näidustustel on kasutusel ka kirurgiline ravi.
3 CPAP-aparaat. https://content.healthwise.net/resources/12.8/en-us/media/medical/hw/h9991647_001.jpg
Miks on uneapnoe ravi oluline?
- Ravimata uneapnoe suurendab diabeedi, südame rütmihäirete, kõrgeverõhktõve ning ka südameinfarkti ja ajuinsuldi riski. Lisaks kulgevad need haigused uneapnoega patsientidel raskemini.
- Kuna uneapnoele on tüüpiline päevane väsimus, tõuseb risk rooli taga magama jääda. Seetõttu on keskmise ja raske ravimata uneapnoega inimestel keelatud mootorsõidukitega sõita.
Millal pöörduda arstile?
- Kui norskate valjult ja see häirib kas Teie enda või teiste und.
- Kui ärkate öösel ootamatult õhupuuduse või lämbumistunde tõttu.
- Kui une ajal esinevad hingamispausid.
- Kui olete päeval väsinud ning jääte igapäevategevuste ajal magama.
Allikad:
- Kryger MH, Malhotra A. Management of obstructive sleep apnea in adults. UpToDate.
- Strohl KP. Patient education: Sleep apnea in adults (Beyond the Basics). UpToDate.
- Kline LR. Clinical presentation and diagnosis of obstructive sleep apnea in adults. UpToDate.
- Veldi M. Obstruktiivne uneapnoe – unelämbustõbi. Eesti Arst 2007; 86 (12): 866–872.
- Ida-Tallinna Keskhaigla: Kodune positiivrõhuravi.
- Mootorsõidukijuhi ja mootorsõiduki juhtimisõiguse taotleja ning trammijuhi ja trammi juhtimisõiguse taotleja tervisekontrolli tingimused ja kord ning tervisenõuded, sealhulgas meditsiinilised vastunäidustused, mille korral mootorsõiduki ja trammi juhtimine ei ole lubatud. Riigiteataja.
Uuendatud juuni 2021.
