INTERSTITSIAARSED KOPSUHAIGUSED

Interstitsiaarsed kopsuhaigused

 

Interstitsiaarsed kopsuhaigused on rühm haigusi, mille korral kahjustuvad põletiku ja sidekoestumise ehk armistumise tagajärjel kopsude hingamisteed, veresooned ja neid ümbritsev kude ehk interstiitsium.

Põletikulised muutused on sageli pöörduvad – tavaline kopsukude taastub. Kuid pideva põletiku tagajärjel tekib tavalise kopsukoe asemele sidekude, millel ei ole tavalisele kopsukoele omast funktsiooni – selle läbi hapnik verre ei liigu. Sidekude enam tavalise koega ei asendu ehk sidekoestumine on püsiv ja pöördumatu. Seetõttu väheneb kopsude hingamispind, kopsud muutuvad jäigaks, tõmbuvad kokku ega suuda tavapäraselt laieneda. Tekib õhupuudus ning verre ei jõua enam piisavalt hapnikku.

Kõigi interstitsiaarsete kopsuhaigustega kaasnevad suuremal või väiksemal määral nii põletik kui sidekoestumine. Mida enam on kops sidekoestunud, seda halvem on haiguse prognoos.  

 

Riskifaktorid ja diagnoosimine

Paljude interstitsiaarsete kopsuhaiguste teadaolevaks riskifaktoriks on suitsetamine.

Samuti võivad interstitsiaarseid kopsuhaigusi põhjustada kaasuvad haigused, ravimid, varasem keemia- või kiiritusravi, kokkupuude sissehingatavate tolmuosakeste ja kemikaalidega.

 

Interstitsiaarseid kopsuhaigusi diagnoositakse enamasti kõrgtundliku kompuutertomograafia abil.

  • Spirograafia kopsufunktsiooni hindamiseks
    • Interstitsiaarsetele kopsuhaigustele on iseloomulikud restriktiivset tüüpi muutused ehk kopsumaht on langenud.
    • Mõne interstitsiaarse kopsuhaiguse korral võib olla ka rohkem obstruktiivset tüüpi muutusi ehk hingamisteed on ahenenud, mistõttu õhk ei liigu kopsudesse piisavalt kiiresti.
    • Enamasti on langenud ka kopsude difusioonivõime ehk hapnikku liigub kopsudest verre vähem ning süsihappegaasi verest kopsudesse vähem.
  • Bronhoskoopia, mille käigus vaadatakse kaameraga hingamisteid seestpoolt.
  • Koeproovi ehk biopsia võtmine on vajalik, kui sümptomite ja muude kliiniliste leidude ning eelnevate uuringute alusel ei saa kindlat diagnoosi panna. Biopsiat võetakse kas läbi rindkere seina või bronhoskoopia käigus.
  • Elektrokardiogramm (EKG) ehk südamefilm südame kahjustuste kindlakstegemiseks.
  • Koormustest, mille käigus südame ja kopsude funktsiooni hinnatakse füüsilise koormuse olemasolu korral.
  • Vere- ja uriinianalüüsid erinevate organsüsteemide funktsioonide hindamiseks ja diagnoosi täpsustamiseks.

Interstitsiaarsed kopsuhaigused jaotatakse kaheks: teadaoleva tekkepõhjusega ja teadmata põhjusega.

Teadaoleva põhjusega haigused on tingitud

  1. Süsteemsetest autoimmuunsetest haigustest, mille korral organismi enda immuunsüsteem kahjustab erinevaid kudesid:
    1. sidekoehaigustest, näiteks süsteemsest skleroosist, reumatoidartriidist, müosiidist;
    2. veresoonte põletikulistest haigustest ehk vaskuliitidest.
  2. Kokkupuutest erinevate kopse kahjustavate ainetega:
    1. töökohal ja elukeskkonnas leiduvate tolmuosakeste sissehingamisest:
      1. pneumokonioosid metalliliste ja mineraalsete ainete, näiteks asbestoos asbesti, silikoos räni, antrakoos süsi sissehingamisest;
      2. hüpersensitiivsuspneumoniidid orgaaniliste ühendite, näiteks mikroorganismide, loomsete valkude, orgaaniliste keemiliste ühendite sissehingamisest;
    2. mõnede keemiaravimite, antibiootikumide, põletikuvastaste ja südameravimite tarbimisest.
  3. Kopsupõletiku tagajärjel.

 

Teadmata põhjusega

Neil haigustel kindlat tekitavat tegurit teada ei ole ehk nad on idiopaatilised.

  • Sarkoidoos
  • Krüptogeenne organiseeruv pneumoonia
  • Eosinofiilne pneumoonia
  • Idiopaatilised pneumooniad, k.a idiopaatiline kopsufibroos.

Idiopaatiline kopsufibroos

Idiopaatiline kopsufibroos ehk IPF on enim levinud teadmata põhjusega interstitsiaarne kopsuhaigus. Enamasti haigestuvad üle 50aastased. IPF-i korral domineerib kopsudes sidekoestumine ehk fibroos, pöörduvat põletikku on vähem. Haigus on progresseeruva kuluga, võib esineda ägenemisi.

Paljud IPF-i haiged on endised või praegused suitsetajad.

 

Interstitsiaarsete kopsuhaiguste sümptomid sageli ajas süvenevad:

  • hingamisraskus ja õhupuudustunne, esmalt suurel füüsilisel pingutusel, haiguse progresseerudes ka puhates;
  • kuiv köha;
  • veriköha;
  • vilisev hingamine;
  • rindkerevalu.

 

Kui kopsuhaiguse põhjuseks on mingi süsteemne kogu organismi haarav haigus, võivad esineda sümptomid ka teistes organsüsteemides, näiteks erinevad nahakahjustused.

Interstitsiaarsed kopsuhaigused kulgevad ägenemistega ehk vähem kui kuu jooksul sümptomid süvenevad kiiresti: järsult süveneb õhupuudustunne, suureneb rögaeritus, võib esineda palavikku.

 

Ravi oleneb haiguse tüübist.

  • Teadaoleva põhjusega interstitsiaarse kopsuhaiguse peamiseks ravimeetodiks on põhjustava haiguse ravi või kahjuliku ainega edasise kokkupuute vältimine.
  • IPF-i korral on kasutusel spetsiifilised sidekoestumist vähendavad ravimid: nintedaniib ja pirfenidoon, mis vähendavad edasist sidekoe teket ning pidurdavad haiguse progresseerumist. Juba armkoega asendunud kopsukudet taastada ei saa. Haigust välja ravida ei ole võimalik.

Ägenemiste korral on sageli vajalik haiglaravi, lisahapnik ja muu toetav ravi.

Vajadusel kasutatakse hormoonravi glükokortikosteroididega (näiteks prednisolooniga).

Mao happelisust vähendavad ravimid on vajalikud mao ülehappelisuse ja maohappe tagasivoolu ehk reflukshaiguse korral, kui liigne maohape satub ülemistesse hingamisteedesse ning võib sealt edasi liikuda kopsudesse ning kopsusid veelgi kahjustada.

Kui patsiendi kopsukude on niivõrd kahjustunud, et ka tavaolukorras ei liigu kopsudest piisavalt hapnikku verre, siis määratakse kodune hapnikravi.

Vajalik on vaktsineerida erinevate nakkushaiguste vastu: ägedad põletikulised haigused (kopsupõletikud, k.a COVID-19 ja gripp) võivad põhjustada interstitsiaarse kopsuhaiguse ägenemist.

Oluline on kopsude taastusravi: mõõdukas füüsiline koormus ning hingamisharjutused.

Mitte suitsetada.

 

Allikad:

King TE. Approach to the adult with interstitial lung disease: Clinical evaluation. UpTo Date.

King TE. Approach to the adult with interstitial lung disease: Diagnostic testing. UpToDate.

King TE. Clinical manifestations and diagnosis of idiopathic pulmonary fibrosis. UpToDate.

Patient education: Interstitial lung disease (The Basics). UpToDate.

Patient education: Idiopathic pulmonary fibrosis (The Basics). UpToDate.

 

Uuendatud juuni 2021.

Olulised teated

UUS! Üldkoosolek reedel 13. detsembril 2024 kell 12.00 Nordic Hotel Forumi kaminasaalis. Tegevusaasta aruanne. Jõulupidu. Võimalus tasuda 2025.a. liikmemaksu. Registreerimine tel. 5837 6864.


    Avaleht         Organisatsioonist         Haigused         Ravi         Suitsetad?         Kasulik         Kontakt    
© 2024 Eesti Kopsuliit. Kõik õigused kaitstud.