TUBERKULOOS

Tuberkuloos on krooniline sotsiaalselt ohtlik nakkushaigus.

Esinemissageduse kõrgajal Euroopas (16.- 19. sajandil) nimetati seda eluohtlikkuse tõttu "valgeks katkuks". Haiguse tekitajaks on Robert Kochi poolt 1882. aastal avastatud tuberkuloosi mükobakter (Mycobacterium tuberculosis). Kuju ja avastaja järgi nimetatud ka "Kochi kepikeseks". Selle leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+.

Tuberkuloos on organismi üldnakkus, mis võib haarata kõiki elundeid ja kudesid. 90- 95% haigusjuhtudest avaldub kopsutuberkuloosina, mis on kõige nakkusohtlikum. Kõige eluohtlikum on ajukelme- ja ajutuberkuloos.

Inimesele on nakkusohtlik ka veiste tuberkuloosi tekitaja (mycobacterium bovis). Selle nakkuse korral tekib põhiliselt kopsuväline (mahlasõlmede, neerude, luude, liigeste jne.) tuberkuloos. Eestis pole veiste tuberkuloosi registreeritud viimasel 30 aastal. Rohkesti esines seda mitmes praeguses SRÜ riigis.

Looduses leidub ja on teadlaste poolt määratud üle saja mükobakteri liigi (M.avinum, M. intracellulare, M.scrofulaceum, M. foruitum, M.kansasii, M.marinum jt). Loetletud ja veel mõned liigid võivad inimesel põhjustada erinevaid raskesti diagnoositavaid ja halvasti ravile alluvaid haigusi, mis ei levi nakkushaigusena haigelt tervele. neid haigusi nimetatakse mükobakterioosiks.

Olulised teated

UUS! Teabepäev 25. aprillil Nordic Hotel Forumi kaminasaalis. Lektor on SYNLABi vastutav laboriarst Anneli Raave-Sepp. Teema: Mida analüüside tulemused sulle näitavad? PANGE TÄHELE: sel korral algab loeng kell 14.00.


    Avaleht         Organisatsioonist         Haigused         Ravi         Suitsetad?         Kasulik         Kontakt    
© 2025 Eesti Kopsuliit. Kõik õigused kaitstud.