KOK ja suitsetamine
Tänapäeva Eesti kiire elutempo juures räägitakse liiga vähe suitsetamise kahjulikkusest. Erinevad küsitlused näitavad, et inimesed tunnevad ebakindlust, kas nende töökoht säilib, et sissetulekud ei väheneks, et perekond ei laguneks jne. Üha uuesti tuleb kõneleda sellest, mis on õieti suitsetamine. Inimene peab täpselt aru saama, kuidas suitsetamine mõjub tema tervisele. Enne kui süütate järgmise sigareti, tuleb mõelda, miks te seda teete ja kas olete õigesti mõistnud, mis on kaalul, kui jätkate suitsetamist.
Suitsetamine on sõltuvus, sõltuvus on käitumine, mille üle on kontroll kaotatud. Varem või hiljem saab inimene sellest teadlikuks, -lepib -ei lepi.
Liikumapanevaks jõuks
-haigused
-aastatega süvenev ohutunne
-surmaoht –infarkt, insult
-negatiivsed tunded, nagu jõu ja võhma vähenemine, ei meeldi suitsulõhn enda juures, küpsemaks saamisega hakatakse rohkem tervise eest hoolitsema.
Uuringud näitavad, et tubakasõltuvus on tugevam kui sõltuvus alkoholist.
Eestis sureb ca 2000 inimest aastas suitsetamise tõttu, s.t. haigustesse, mis on otseselt põhjustatud suitsetamisest. Suitsetamine on peaaegu iga viienda surma põhjuseks. Võrdluseks, Eestis hukkub keskmiselt 200 inimest aastas liiklusavariides või nende tagajärjel. Maailma Tervishoiu organisatsioon on tunnistanud sigaretid tapjaks number 1! Maailmas suri 2003. a. ca 4 miljonit inimest suitsetamise tõttu. Arvatakse, et aastal 2030 sureb ca 10 miljonit inimest, millest arengumaades ca 7 miljonit. Kogu maailmas suitsetab ca 1/3 täiskasvanud elanikkonnast, Eestis sama.
Iga sigaret lühendab eluiga keskm. 7 min. Suitsetamisest tingitud/süvenenud haiguste tõttu kaotab suitsetaja keskmiselt 7–13 eluaastat. Suitsetamisel toime kogu kehale.
Suitsetamine tekitab
- kroonilist bronhiiti need nähud pidevalt umbes pooltel suitsetajatest
- kopsupuhitust tekib umbes kolmandikul suitsetajatest.
- kroonilist obstruktiivset kopsuhaigust.
KOK tekib umbes 20% sigaretisuitsetajatel, kes on suitsetanud vähemalt 15 aastat 1 pakk päevas, või 30 aastat pool pakki päevas. Mis määrab, kes suitsetajatest haigestub? See on suuresti inimese geneetilise orienteerituse ja muude toimivate tegurite koosmõju tulemus. Kas konkreetne suitsetaja kuulub või ei kuulu nende hulka, kellel hakkavad haigused arenema, ei tea keegi, enne kui n.ö. hilja pole. Siinkohal on tõepoolest valik igaühel endal!
Üle 85% KOK-i haigestunutest on suitsetajad või endised suitsetajad. Suits kahjustab kopsutorusid ja kopsukude.
Mis juhtub siis, kui kahjustused on tekkinud?
- Õhuvool kopsudesse ja kopsudest välja on puudulik.
- Hingamine muutub vaevalisemaks ning sa koged õhupuudust.
- Õhupuudus on KOK-iga kaasaskäiv tavaline haigusnäht.
- Sinu haiguse puhul on teisteks haigusnähtudeks köha ja rögaeritus.
- Suitsetamine loob kahjulikele haigusitekitavatele bakteritele soodsad elutingimused kopsudes.
Köhimine on oluline selleks, et eemaldada hingamisteedesse kogunenud röga.
Kui röga on sinu kopsudest eemaldatud, saad sa paremini hingata.
KOK-i korral on õhupuudus osa igapäevaelust. Ükski abinõu ei kaota seda täielikult.
Hingamis- ja köhimistehnika korrapärane kasutamine, nagu ka õige kehaasend ja energia säästmine aitab sul oluliselt vähendada õhupuudust, mis on sinu tavaline kaaslane.
KOK-i puhul on esmatähtis loobuda suitsetamisest, et inimene ei invaliidistuks. Suitsetamisest loobumine peatab ebanormaalse kopsufunktsiooni languse ja kopsufunktsiooni langus muutub sarnaseks mittesuitsetaja omaga.
Suitsetamisest loobumine on väga oluline ja positiivne otsus , mis annab inimesele n.ö. uue hingamise. KOK-ist ei ole võimalik terveks saada, kuid suitsetamisest loobumine annab olulise panuse õhupuuduse, köha ja rögaerituse leevenemisele ja pidurdab haiguse kiiret edasiminekut.
